Postitas kairi02 » 06. detsember 2004, 17:36
Kuna nad on mõlemad suhteliselt noored, siis ilmselt võiks neid küll proovida harjutada üksteisega tasapisi. See oleneb muidugi väga palju konkreetsetest loomadest ja nende omavahelisest sobivusest.
Minul positiivne näide olemas sellest kandist, et sain mõlemad oma tšintšud täiskasvanutena ja mul on ka koerad (väikest tõugu ja õnneks väga rahumeelsed) ning kartsin alguses, kuidas nad läbi hakkvad saama. Olin lugenud enne mitmest kohast, et tšintšusid ei tohi lasta koerte ja kassidega jne. kokku, sest kohe tekib stress ja väga-väga paha. Kuid mul läks küll valutult see harjumine neil omavahel. Võib-olla ka see aitas, et alguses sain ma emase üksi ja tal oli lihtsalt igav, ning siis ta tundiski huvi minu koerte seltsi vastu. Mitte kordagi ei pritsinud pissi, ainult istus nina läbi võre ja nuuskisid koertega üksteist- siis julgesin lõpuks ka nad koos tuppa lahti lasta ja ei juhtunudki midagi halba õnneks. Nöpsik käis lamavaid koeri tasahilju hiilimas ja julges juba üsna varsti neist üle joosta ja seljas istuda koertel, vahest ta muidugi ehmus ka mõne asja või hääle peale ja lippas siis ruttu radiaatori peale peitu.
Isane tšintšu tuli meie perre kuu aega hiljem kodust, kus olid ka koerad olnud ja kassid ja veel nii mõnedki muud loomad, nii et temagi ei kartnud minu koeri.
Aga kui mõned võõrad koerad tulevad meile, siis küll lähevad karvapallid natuke närviliseks ja mõni tüütum nuuskija saab emaselt törtsaku pissi ka vastu silmnägemist (see on samamoodi ka võõraste inimestega teinekord, kas ei meeldi mõne puhul lõhn või hääle tonaalsus).
Pojad andsin juba esimesel päeval oma koertele oma pihus üle nuusutamiseks ja lasin ka tšintšupoegadel koerte lõhnaga harjuda, nüüd lähevad pojukesed mõnikord diivani peal koerte kõrvale tuttu.
Chihuahuad ei ole ka eriti närvilised koerad enamasti ning kui nüüd kutsikat ja tšintšut tasapisi alguses kasvõi teineteise lõhnadega harjutada ja vaadata, kuidas nad sellele reageerivad. Alguses on kindlasti see lugu, et väike kutsikas tahaks juba mängulustist kõike liikuvat taga ajada ja peaks seda ilmselt toredaks mänguks, mida see ei oleks kindlasti tšintšule.
Mul oli suvel ka korra tuttava koera kutsikas külas ja tema ajas neid küll taga ja ei kuulanud siis enam kellegi kutsumist ega midagi, sest ta läks nii õhevile lihtsalt.
Alles eile üritas üks tuttava pekingi paleekoer jällegi näksata peost maha hüpanud tšintšut (õnneks on need väiksed tegelased nii väledad hüppajad, et midagi ei juhtunud), samas see koer nagu ise pelgas ka neid.
Kordan veelkord- see omavaheline sobivus on sellisel juhul minu arust puhtalt proovimise värk ja sõltub nii paljudest asjaoludest. Seda 100 % ette ennustada on vist pea võimatu. Igatahes peaks see toimuma tasa ja targu ning kindlasti inimese pideva järelvalve all.
Küll tuli nüüd pikk heietus!