Isane ja emane jänku ühte puuri?

[mann234]

Mõte siis järgmine: tõstsin hiljuti emase ja isase jänku eraldi puuridesse mis asuvad kõrvuti. Enne emane oli kogu aeg närviline ja urises muudkui, aga nüüd täitsa rahulik. Emasele vist üksinda meeldib. Aga isane on kurb. Kössitab muudkui ja nuhib ninaga emase puuri poole. Ma küll sisustasin puurid täpselt ühtemoodi, aga sellegipoolest isane tundub emast taga igatsevat.
Täna siis tuli mõte, et ühendaks kaks puuri ja teeks kahest ühe pika...siiis saaks sellises umbes 180cm pika puuri, oleks mõlemal rohkem ruumi joosta. Mõlemad jänkud on aga opil käimata ja peaks siis selle ära tegema...esiteks kartuses, et pojad võivad koledad tulla(isane on angoora,emane lõvilakk) ja teiseks emane niigi teeb juba pesa üle nädala 2 kuud järjest....aga poegi vist ei tule ja emase vanuse pärast(1,5a)
peaks siis mõlemad laskma ära opp'ida....oleks emane isase kõrval rahulikum ja isane ei sirtsutaks puuri täis.
Nüüd tuli keeruline jutt: aga põhiline millele ootan vastust on see, et kas pean mõlemale opi tegema või ainult ühele neist? ja kas peale oppi hakkavad paremini seltsima? Mitte ei muutu koos elades jälle närviliseks?

[SigneL]

Ei pea mõlemat opereerima - piisab, kui lased vaid ühe ära kastreerida/steriliseerida. Isaslooma opereerimine on üldjuhul lihtsam.
Steriliseerimine/kastreerimine muudab loomad enamasti rahulikumaks, kuna vähenevad hormoonide möllamisest tingitud käitumisejooned (agressiivsus, märgistamine, kraapimine ja närimine). Kuid mida vanema jänku opereerid, seda kauem võtab aega käitumisjoonte muutumine.

[mann234]

aga kui lasen opi teha vaid isasel ja panen siis kokku, jääb emane ikka ju närviliseks.
Pean ikkagi emasele ka tegema. Muidu isane selline tuim, aga emane närvitseb ikka kui iasega elamist jagama peab...

[Liz13]

Aga siis võid ju ainult emasele opi teha.

[Endised kasutajad]

Ma julgeks ka väikselt arvata, et emasele võiks ka opi teha. Meie arst, ja ka raamatud, ütlevad, et kui emane ei saa paarituda, aga tal käivad ikka "jooksuajad", ta võib haigeks jääda (vähi-oht!). See on kurb. Ka kassidel sama lugu. Peale opi pole tal enam seda vaeva, aina sööb, mängib, kepsutab, kakab, magab, on aga heas tujus.
Meie lontupoiss ja -tüdruk on mõlemad opereeritud, saavad hästi läbi ja on terved ja rõõmsad.

[Liisa]

kui emane ei saa paarituda, aga tal käivad ikka "jooksuajad", ta võib haigeks jääda (vähi-oht!).

Ahem. Aga kas isased jänesed kaotavad siis peale steriliseerimist soovi paarituta? Oma rottidel küll seda tähele pole pannud - viie naise peale üks eunuhh ja X-rated tegevust kui palju. Samuti steriliseeritud kassid jätkavad paaritumist - tegemist on omandatud käitumisega.

[SigneL]

[Samuti steriliseeritud kassid jätkavad paaritumist - tegemist on omandatud käitumisega.

Siin julgen vastu vaielda - see, kas kassil või koeral peale operatsiooni paaritumistuhin jätkub või ei, sõltub operatsiooni tüübist. On üks operatsiooni liik, kus eemaldatakse rohkem sigimielundeid ning peale mida enam loomal sugutungi ei esine; ja teine operatsiooni tüüp, kus eemaldatavate organite hulk pole nii ulatuslik. Toda viimast üldiselt ei teostata, kuna mõttetu ju - opereerid looma ära, kuid jooksuajad ja sugutung jätkuvad ikka:

steriliseerimine - emasloomalt munasarjade või emaka ja munasarjade eemaldamine. Võib eemaldada ka ainult emaka, kuid see on mõttetu operatsioon, kuna koer on küll viljatu, kuid hormonaalne süsteem funktsioneerib - seega jooksuajad jätkuvad.
· Kastreerimine - isasloomalt munandite eemaldamine. Isaste koerte puhul on ka võimalik läbi lõigata seemnejuhad. Selle tagajärjel munandid enam ei toimi ning seemnevedelikku ei produtseerita.

Info pärineb: http://www.saksalambakoer.ee/vastus6.htm
Pigem on siin küsimus selles, kui vanalt loom opereerida - mida noorema looma steriliseerid/kastreerid, seda kiiremini tal märgistamine ja väljas hulkumine kaovad (enne suguküpseks saamist opereeritud loomadel - näioteks 5-6 kuuse kassi-koera opereerimisel - neid käitumismärke üldse ei ilmnegi). Üle aasta vana looma opereerimisel jäävad aga märgistamise ja hulkumise kombed veel tükiks ajaks alles.

[Liisa]

Aitäh, Signe! Aga ma ikka tahaks teada, et kas sellisel jooksuaegadel juba trallitaval ja varem paaritatud isasel kaob peale seda misaignes operatsiooni soov paarituda? Kui enne jooksuaegade tekkimist op teha, siis sellist käitumist ei teki kunagi, see on arusaadav.

[SigneL]

Niipalju kui tean, siis näiteks 2-aastaselt opereeritud isasel kassil säilivad samad instinktid veel päris pikka aega - meil endal tuli sama vana loom opereerida ning arst hoiatas, et ärgu me lootkugi, et loomakesest kohe illikuku saab - ta meil juba nii vana, et harjumus veres. Ja möllaski veel mitu kuud ringi, siis alles hakkas rahunema.
Sama siis ka koerte puhul.
Kuid näriliste puhul ei või mürki võtta - tont teab, kuidas neid opereeritud on - igatahes minu Jupi, kes 9-kuuselt opereeriti ja millest nüüdseks juba poolteist kuud möödas, teeb ikka veel emasele lähenemiskatseid, kui tollel jookusaeg tuleb. Seevastu teine isane, Aksi, keda tegelikult 3-aastaselt alles kastreeriti, on nüüdseks, poolteist kuud peale op-i, juba vana rahu ise.