Uskumatu lugu! Paaritada toodi hooldamata tiine küülik

Postitas **Riin** (Teema autor) » 19. jaanuar 2005, 16:10

Nädalavahetusel juhtus meie kodus uskumatu lugu :roll:

. Meile toodi jänkutüdruk paaritamiseks ja kuna neil oli kodus vannitoaremont, siis soovisid nad preilit ligi nädalaks ajaks meile jätta. Olime nõus, sest jänkuke tundus tõesti veidi ärritunud, hirmunud ja väsinud moega. Omanik veel teatas, et polevat terve päeva kodus õieti söönud, ju on stress suurtest kolistamistest

. Jänkutüdruk küll endale ligi ei tahtnud lasta ja oli pidevalt unise olemisega, kuid õnneks sõi ilusti, siis me arvasime, et muretsemiseks pole eriti põhjust.
Järgmisel päeval asutas ta juba pesa tegema, mina olin suures vaimustuses, sest polnud sellist asja varem näinud, meil ju kaks isast olnud. Tema aga tassis suuri heinatutte maja alla ja Nupsu käis muidugi segamas ja tuli nosides sealt välja. Omanik veel helistas ja teatasin, et kõik on kenasti, lapsuke teeb juba pesa

. Õhtul hilja aga pesin puuri veel ja korjasin ka tema pesa ära, teades, et nad teevad ikka aegajalt pesa ja ehitavad pärast uuesti. Järgmisel päeval oli aga tüdruk pidevalt maja all ja sõi mul käest porganditki sealt alt pead ainult välja ajades. Mõtlesin, et ta tahab lihtsalt Nupsust rahu ja aegajalt ma lasingi tal üksi puuris olla, et saaks süüa ja pesta ning tudida, ilma, et üks isane kogu aeg kisuks

. Õhtul hilja aga koju tulles avastasime, et puuris on mingi verine klomp, kuna aga pole ennem ühtegi poega näinud, siis alles lähemalt asja uurides taipasin, et tegu ju pojaga, kes muidugi surnud :cry:

. Võtsime tüdruku ruttu puurist välja ja uurisime asja lähemalt ning suur oli meie ehmatus, kui maja alt tuli välja veel kaks surnud poega

. Meie ju ei osanud sellist asja aimata ja see, mida väike jänkutüdruk üle pidi elama sel ööl, arvestades, et kindlasti segas ju Nupsu teda pidevalt poegimise ajal, ei taha ma mõeldagi :cry:

. Nii, nii kahju oli jänkukesest. Õnneks jänkutüdruk ise nägi juba tragi välja ja lasi ennast sügada, rahumeeles hambaid ragistades

.
Omanikud väitsid aga pidevalt, et jänku ei lase ennast üldse silitada ja sööta käest pole võimalik, et kohe ründab, siis meiega oli ta küll imehea ja armas jänku. Kurjusest polnud juttugi. Lõikasime mehega tal küüned ära, sest tundus, et neid polnud lõigatud vist väga pikka aega, kui üldse kunagi, sest vaeseke pidi käppasid hoidma sissepoole, et üldse liikuda saaks. Omanikud väitsid, et nemad ei oska lõigata, kuna tegu tumedate küüntega, soovitasin juba eelmisel korral (tol korral ta poja ootele ei jäänud) neil minna poodi, sest seal lõigatakse odava raha eest ning nemad teatasid, et olevat käinudki, kuid kahe kuuga ei kasva jänkul küüned nii pikaks, et on lausa konksus tagurpidi (nagu kullil). Meiegi nägime tumedaid küüsi esimest korda ja saime hakkama, kusjuures jänku oli nii kenasti paigal, et ainult imesta.
Järgmisel päeval siis teatasin omanikele, mis öösel juhtunud oli ja nemad teatasid, et oi, paaritatud olevat teda lausa paar kuud tagasi ja nemad küll ei saanud kuidagi aru, et jänku poegi ootab

!!! Appi, kas siis tõesti oli raske endale paaritamise kuupäev kirja panna

?
Näitasin ka omanikule, et nende jänku pole üldse kuri ja kuidas ta mõnules mul süles olles ja teatasin, et nüüd tuleb koju minna ja jänkuga ka tegeleda, sest ta lihtsalt super hea jänkuke

. Omanik teatas, et nemad tõesti teda ei paita niimoodi. Jumal küll, miks ometi võtavad sellised inimesed endale loomad :evil:

??? Palusin tal edaspidi jänkuga tegeleda ja ka küüsi lõigata, kuid kahjuks vist ei jõua see sellistele inimestele kunagi kohale, nii kurb :cry:

.
Ära minnes ei öeldud meile isegi mitte aitäh

.
Tore, kui see perekond satuks seda lugu siit ise lugema, ehk ometi saab pereemagi aru, et loom ei ole eluta olend, vaid soojust ja hellust vajav sõber

.

Postitas **-Kristin-** » 19. jaanuar 2005, 17:34

Vähemalt oli sellel jänkukesel nädal aegagi teie juures hea olla. Mul on eriti kahju küülikutest, kes peavad elama inimeste juures, kes looma eest ei hoolitse. Mis mõttega võtta loom, kui temaga ei tegeleta? :evil:

Postitas **nännukas** » 19. jaanuar 2005, 17:46

einoh, tõesti uskumatu...
jänkust on nii kahju :cry:

ja ma ei kujuta ette, milline shokk see sulle olla võis kui sa need surnud pojukesed leidsid

.
aga kust sa leidsid need omanikud? kas täitsa võõrad või lihtsalt oli neist vale mulje jäänud?
oeh, ei oskagi kohe öelda miskit selle peale. loodan et nad rohkem oma jänkut ei paarita, sest mina küll ei julgeks kindel olla, et neist poegadest kasvaksid toredad lemmikloomad, pigem sellised rikutud närvisüsteemiga õnnetukesed.
veel ei saa ma aru, miks nad tahtsid oma endaarvates tigedat looma paaritada? ja veel sellisel ajal kui ei ole võimalik talle rahulikku olemist võimaldada...

Postitas **-Kristin-** » 19. jaanuar 2005, 20:38

Inimesed, kes ei hoolitse oma looma eest ei mõtle arvatavasti ka looma tervisele ja heaolule.

Postitas **Liisa** » 20. jaanuar 2005, 00:46

Riin, mina mõtlen, et need pojad võisid tal enneaegsed olla ja te ei oleks saanud teha mitte midagi, et neid päästa. Tiined loomad ei talu ju kuigi hästi väntsutamist, talle võis kinni püüdmine ja võõrasse kohta toomine üsna stressiv olla.
Kas jäneste tiinus ei ole mitte 30 päeva ligi? Sel juhul on jutt paarist kuust väga mööda. :eek:

Jep, vaatasin järele, 31 päeva. Huvitav kui palju nad üldse jänestest teavad ja kui palju umbes teevad?
Silitamine ja sülle võtmine, olgu sellega kuidas on, kuid elementaarne hooldus nagu küünte normaalses pikkuses hoidmine, peaks ikka tehtud olema. Nad võiks kaaluda küülikule uue kodu otsimist. Või vähemalt osta raamatu "Mul on kodus küülik" ja selle läbi lugeda.

Postitas **Mio** » 20. jaanuar 2005, 13:22

Sellised omanikud peaksid tõesti ennast maa alla häbenema. Fyyyyyyyyyyyyy! Anu kuri.
Ja mispärast nad teda nii väga paaritada tahavad? Arvavad, et teenivad palju raha?
Mina keelduks paaritamast...

Postitas **Endised kasutajad** » 20. jaanuar 2005, 16:06

See on küll kurb kui omanik ei viitsi jänkukesega tegeleda.Ma tean ühte perekonda kus on samasugune olukord enamvähem, et jänesest ei hoolita.
Mu vanaema käib seal majas koristamas ja töötab veel lapsehoidjana seal.Kunagi osteti sinna jänes aga vanem tütar (seal on kolm last) ei hoolitse tema eest ja keskmine ka ei tee midagi.Ainus kes selle jänku eest hoolib on kõige noorim aga ta on liiga pisike veel et tema eest hoolitseda.Ma mõnikord käin selle pisikese tüdrukuga mängimas ja alati kui ma sinna lähen näen kohe jänkupuuri kus on aluspanuks ajalehed ja heina nad üldse sellele jänkule ei anna

.Ma olen alati öelnud et ajalehti ei tohi panna ja selle tint on mürgine aga nad nagunii ei kuula mind

Kui kedagi ei ole kodus ja vanaema käib seal koristamas siis lähen oma õega sinna ja anname heina ja hoolitseme selle jänku eest.Tema käpad on ka hirmus mustad sellest ajalehetindist.Nii kahju on sellest jänesest.Me oleks nõus teda omale võtma aga noorem tütar ei luba ära anda.Vanematega pole ka mingit mõtet rääkida.Mõlematel on nii kiire ja jänese eest hoolitseda ei ole neil aega.

Nii kurb!! :cry:

Postitas **Riin** (Teema autor) » 20. jaanuar 2005, 16:17

Enam ei ole ma muidugi nõus paaritama oma jänkut selle jänkupreiliga. Nende jutt oli selline, et jänku on nelja aastane juba ja vaid kord on tal pojad olnudki ja needki surnud, aga enam ma selles nii kindel küll pole. Arvestades, et nad selle väikese aja jooksul paaritasid juba mitu korda oma jänest, siis miks nad oleks pidanud ootama ennem mitu aastat paaritamata

?
Kahju on, et sellised inimesed ei saa ise arugi oma valest käitumisest.
Meie eelmisel jänkul, Tupsul, käisid küll paaritamisel vaid mõned jänkud, siis nendegi seas oli mitmeid veidrikke. Näiteks üks omanik andis oma jänkule ainult sel ajal söögiks heina, kui tal pojad olid

?! Ta ei olnud kuulnudki, et hein peaks kogu aeg söögiks ees olema. Teisel, kes endale ka ühe Tupsu poegadet sai, oli kodus selline mustus ja korralagedus, et lihtsalt ahastus tuleb peale. Kahjuks oskavad aga inimesed esialgu endast väga hea mulje jätta ja alles hiljem saad aru, kui valed on need inimesed loomade pidamiseks

.
Õnneks oli ka toredaid omanikke, eriti need, kellelt me oma kalli Tupsu järglase Nupsu saime

. Nende pere lausa õhkas heatahtlikkust ja hellust, tänu sellele oli ka jänkutüdruk Sipsik imeliselt hea emme

. Nupsu on pärinud oma vembud issilt ja õrnuse emmelt

.

Postitas **Ruudi** » 20. jaanuar 2005, 16:33

See on küll, et ta vahepeal teie juurde sattus.. Ei tea mis need inimesed oleks poegadega veel teinud! Ja küüned oleks ka nii pikaks kasvanud, et ei oleks saanud käiagi :evil:

Postitas **nännukas** » 20. jaanuar 2005, 17:32

Riin kirjutas:Nende jutt oli selline, et jänku on nelja aastane juba ja vaid kord on tal pojad olnudki ja needki surnud

kas neljane jänku ei ole juba veidi vana paaritamiseks? eriti kui suur vahe ka sees olnud :eek:

küsimus rohkem eneseharimise eesmärgil. millal on jänku liiga vana?

Postitas **Marit** » 20. jaanuar 2005, 19:19

Appi! Ma tahaks nutta! Ja südamest. Tunnen ennast nii jõuetuna, kui selliseid lugusid kuulen. Mul endalgi on tuttavaid, kes ei saa aru, et loomal on ka vajadused ja tunded. Nii mõnigi on pilganud, et suhtun oma küülikutesse nagu lastesse. No andke andeks, aga kuidas siis veel? Ja see ei tähenda sugugi seda, et ma mingi veidrik olen. Lihtsalt hoolitsen selle eest, et neil oleks hea olla.
Mõni ei saa sellestki aru, et keegi julgeb nutta, kui ta loom ära sureb. "Ega ta inimene ei ole, et sa ta pärast nutad!". Aga elu on näidanud, et sellist suhtumist oluliselt ei muuda. Tuleb lihtsalt hinge kinni pidada ja loota, et võimalikult vähe loomi sellistesse peredesse satub.

Postitas **liz** » 20. jaanuar 2005, 23:50

Ma ei saa samuti sellistest inimestest aru, milleks võtta omale loom, kui sa tead et sa tema eest ei hoolitse ja temast ei hooli

Ma ei suuda isegi võõrast looma sellise pilguga vaadata et mul temast ükskõik

Vahel vihastan oma tuttavategi peale kui nad loomaga valesti käituvad.
No kuulge neil ju ka tunded nagu Riin ütles,
ja üldiselt saavad nad isegi inimestest paremini aru mis toimub!!!
Kui võtate omale looma sis kindlustage talle võimalikult hea elu ja kui see pole teie jaoks mõistetav, siis sorry aga otsige oma loomale turvaline kodu, kus ta võib ennast täisväärtuslikult tunda!!!!
Pange ennast looma olukorda kallid inimesed

Postitas **Ivika** » 07. veebruar 2005, 13:27

Jube on lugeda selliseid lugusid. Aga sääraseid juhtumeid on palju. Ja järjepidavalt paaritada oma küülikut, milleks neil neid poegi nii hädasti vaja oli?

Postitas **Miki&MinniClub** » 08. veebruar 2005, 13:29

Mina hoolitsen enda loomade eest ka nagu väikestest lastest! :wink:

Postitas **Roki** » 28. aprill 2005, 08:22

jättis külmaks ,ja teate miks.... sest liiga palju on loomade väärkohtlemist, lihtsalt ei jaksa enam , ei jaksa nende kõigipärast muretseda,kuigi tahaks....