Kõrvikutel käib kogu maailmatunnetus käppade ja koonu kaudu. Millele koon päris hästi pihta ei saa, see tehakse käppadega jõukohasteks tükkideks. See on üks kraapimise põhjus.
Teine asi on see, et uruloomadena on neil vahepeal tahtmine luua omale selline kodu nagu pikk evolutsioon on ette näinud. Ja see on midagi erinevat kui need plastkartserid, mida me neile poest elupaigaks toome. Kui on käsil suurem uru kaevamine, siis loomulikult tekib palju pinnast kaevaja kõhu alla ja seda tuleb siis esikäppadega vahepeal eest ära lükata.
Mul juhtus jänesega selline asi, et ta leidis omale korteris ühe hämara ja inimestele raskesti juurdepääsetava nurga, kus oli tema õnnistuseks olemas mingi suur päevi näinud narts. Seal ta müttas ja kraapis pea iga päev tunni või paar. Kui see nurk sai kord lahti harutatud, siis selgus, et jänes oli seda omale hakanud pesaks kohendama. Oli kohendanud seda nartsu sobivalt ja seda hoolega sakutanud ja närinud ning kiskunud enda küljest karvu ja neid paika sättinud. Andke aga sobivad tingimused ja jänes teeb omale koerterisse oma lukselamise.
Nu Pogodist oleks olnud ainult üks osa, kui hunt oleks teadnud, mis on jänesedrops...