Mulle tundus ka, et meie Nupsul on oma nimest ükskõik, kuid pärast ühte juhust taipasin, et ta saab aru küll, et teda kutsutakse, kuid ta lihtsalt ei tule, kui temal tuju pole
. Hüüdsin teda ikka tihtilugu, kuid tema ei teinud väljagi, kuid ühel korral oli ta laua all niimoodi seljaga, et ta ei näinud, mida ma parasjagu teen ja talle pakkuda tahan, kui teda kutsusin ja ta keeras kohe enda pead minu suunas, et näha, mis toimub. Ma siis näitasin käega vaiba peale, et ta oma paiutamiskohale tuleks ja ta tuligi vudinal, oh, seda rõõmu, kui sain aru, et ta mind mõistab
.
No ja siis, kui olen teda mitmeid ja mitmeid kordi kutsunud, et teda paiuda, kuid temal on sellest nurumisest kõrini saanud ja ta lausa demonstratiivselt oma tagakäppasid on hoogsalt üles visanud vaiba peal ja teise tuppa minema kapanud. Olen siis muidugi solvunud olnud ja lubanud enam Nupsuga tegemist teha, kui ta sülle paiudele tuleb
. Kuid ta teab muidugi juba ammu, et see on tühi jutt, piisab vaid ta pehme peps mulle sülle maanduda, kui olen jälle tema käpa all
.