Küüliku jaoks on väikest eelarvet vaja ikkagi, isegi, kui saad värsket ja heina maalt. KARTULEID EI OLE HEA ANDA. (isegi kui küülik neid sööb). Kuivtoitu peab andma - mitte palju, aga siiski ca 3 päeva nädalas, eeldusel, et küülik saab iga päev ohtralt muud toitu, porgandeid, heina, kord nädalas pool õuna, rohelist, näiteks spinatit, peterselli, brokkoli rohelist õieosa (mitte tüveosa), salatit (mitte soovitavalt ostetud, mitte-mahepõllumajandatud peasalatid, mida siinsed raamatud ja jänesekasvatajad üldse ei soovita eriti kõrge nitraadihulga pärast). Eelarvet on aga kindlasti vaja "tagavaraks" juhul, kui küülikule on vaja arstiabi.
Oleks ma Sinu ema, siis palja lunimise läbi ma küll Sulle küülikut ei ostaks. Pigem peaksid näitama, et tead, mis töö Sind ootab ja oled valmis vastutust kandma. Küülik on küll väike, aga elus loom, kellel on vaja eluks häid tingimusi: armastav ja paitav omanik (küülik ei ole palunud, et Sa ta enda juurde võtaks, vaid Sina küülikut), mäng/stiimuli, toit, suur ja puhas puur (min 1 m pikkune ja 60 cm laiune) ja vabalt jooksmise võimalus, ilma, et keegi talle kallale tungiks.
Enamus koertest õpivad küülikuga läbi saama. Loe: õpivad, et küülik on nende jaoks igav ja eeskätt lubamatu mänguasi. Kui koer kipub paha tegema, siis annad "nahatäie" (ma ei pea silmas looma peale karjumist ega tema löömist) ja ta enam nii ei tee. Kassi mõttemaailm on aga meie jaoks rohkem arusaamatu ja kui Sa teda keelad, siis on ta oma loomu poolest lausa sunnitud kuritükki uuesti tegema. Kassil on ka enamasti väga hästi arenenud jahi-instinkt, mis on ehk pisut väiksem osadel tõukassidel, aga ka nemad tahavad kassi-hiirt
mängida. Meil on kodus püha birmakass Oskar, kes tahaks küll väga küülikutega mängida. Birmad on halvad jahimehed, aga proovivad küll. Kokkuvõtteks ütlen, et Sa ei tohi kunagi usaldada oma küülikut üksi koos koera ja/või kassiga. Nii koer kui kass on hingepõhjas kiskjad, kelle käitumise eest SINA vastutad!