avalanche kirjutas:See info on siin muidugi korduvalt läbi jooksnud. Tegu on copy-paste'iga Nuu märkmetest.
KEELATUD! -
- toored kuivatatud oad ja maapähklid – sisaldavad aineid, mis hävitavad A vitamiini ja ensüümid mida on vaja proteiini ja tärklise seedimideks ning põhjustavad punaliblede klompumist.
Rotid ei söö sugugi kõike, mida ette antakse. Aga tervislikkus paraku ei ole oluliseks kriteeriumiks, mille järgi toitusid valitakseerx kirjutas: mul selline kysimus, et rotid vast kõike söövad mida ette antaxe aga kas nad ise vahet ka teevad et milline toit on tema jaoks liiga soolane või vürtsikas
Nuu kirjutas:teen nüüd ühe pikema kopi-paste oma märkmetest (üritasin suvel rotiteemalist kodulehte teha, aga see on praeguseks sinnapaika jäänud):
________________
Rotid on omnivoorid e. kõigesööjad nagu inimesedki. Rott vajab oma toiduks ka loomseid komponente ja erineb selle poolest mitmetest taimetoidulistest närilistest (küülik, merisiga). Looduses söövad rotid lisaks juur- ja puu- ja teraviljadele, seemnetele ning pähklitele ka ussikesi, mune, surnud loomi ning püüavad-tapavad konni, kalu, roomajaid, linde, ka imetajaid. Seega on nad pooleldi kiskjad ja vajavad mitmeid aineid, mis on kõige kättesaadavamad just loomsetest allikatest. Roti suurem arukus võrreldes taimetoiduliste närilistega ongi seotud vajadusega küttida -- peab ju saakloomadest nutikam olema.
Rotid söövad meeleldi peaaegu kõike seda, mida inimesedki ja just nagu inimestelegi maitseb neile kõige rohkem see, mis neile tegelikult kõige vähem kasulik on: magus ja rasvane. Seega oleme meie need, kes peavad otsustama, kas me tahame, et meie rotid toituksid tervislikult ja oleksid terved, või me hellitame nad ära kookide, kartulikrõpsude ja kommidega.
Kõige tervislikum oleks ise kodus värsketest keemiavabadest toiduainetest roti vajadustele vastavalt valmistatud rotisöök. Enamasti on lihtsam ja mugavam siiski korraga valmistada suurem kogus mingit kauem säilivat sööta (kuivsegu) kui iga päev rottidele eraldi sööki valmistada. Tavaline inimeste toit neile päris hästi ikka ei sobi, sest on sageli liiga magus, soolane, vürtsine või rasvane. Inglisekeelsetelt netilehekülgedelt võib leida kuivsegu retsepte, millistest Eesti oludele kergemini kohandatav paistab olevat Suebee dieet. Loomulikult võiks vajalike ainete tabelite järgi ka ise menüü koostada.
Poes müüdav näriliste toit ei ole rotisöögiks kindlasti piisav, sest kui üks asi on mõeldud kõigile, siis ei ole ta tegelikult kellelegi päris hea. Enamasti arvestatakse närilisetoidu valmistamisel just taimetoiduliste liikidega, rott aga vajab kindlasti ka loomseid komponente. Veel vähem sobivad spetsiaalselt küülikute või merisigade või hamstrite vajadustega arvestavad toidud. Samas ei näe ma mingit probleemi, kui neid vahel muule toidule lisaks ja vahelduseks pakkuda. Arvestada võid muidugi sellega, et suur osa ettepandust võib söömata jääda, sest vähemalt mina ei ole veel näinud ühtegi rotti, kes oleks heinagraanuleid või lausa heina söönud. Tegelikult võib rottidele rahulikult pakkuda ka madala valgu- ja rasvasisaldusega kvaliteetset koera või kassisööki, mis neile üldjuhul väga maitseb, aga ka see on sobilik ainult teistele söökidele lisaks ja toidulaua rikastamiseks.
Loomapoest ostetud spetsiaalselt rottidele toodetav söök peaks olema väga hea valik (kuigi võrreldes kodutoiduga sisaldab kindlasti rohkem värv- lõhna- säilitus- jms –aineid). Kahjuks ei ole kahest margist (Sluis, Kolibri - kriitika), mida olen poest leidnud, kumbagi minu rotid nõustunud korralikult sööma. Kui nad aga poole välja praagivad, siis ei ole kasu sellest, et kusagil laboris on välja arvutatud, et see toit sisaldab kõiki aineid just rotile vajalikus koguses.
Mujal maailmas kasutavad paljud rotipidajad oma loomade põhisöödana laboris kasvatatavate/kasutatavate rottide söötmiseks toodetavat toitu (lab blocks), mis on väljanägemiselt sarnane koeratoidule – pruunikas, koosneb suurtest kuubikujulistest tükkidest. Sellise toiduvaliku plussiks on kindlasti see, et rott ei saa endale maitsvamaid (ja seega tõenäoliselt ebatervislikumaid) palasid välja valida ja ülejäänut järgi jätta, sest kõik on läbisegi ühes tükis. Üks soovitatumaid kaubamärke on näiteks Harlan Teklad, mis sisaldab vähem säilitus- ja lisaaineid ning mille koostisest ei moodusta enamust mais. (oleks tore, kui seda oleks võimalik ka Eestis saada). Kriitikud ütlevad aga, et suurte uurimislaborite jaoks toodetav sööt ei ole siiski kõige mõistlikum valik, sest laboratooriumides on tavaliselt vajalik, et loom püsiks mingi aja vältel tippvormis, aga kas ta selle toidu najal ka rõõmsate vanaduspäevadeni elaks, kui lastaks, seda ei tea keegi...
Ükskõik missugust kuivsegu rotile ka ei anna, igal juhul on vaja lisaks pakkuda värskeid toiduaineid nagu puu- ja köögiviljad, keedetud muna, liha, maks, tervislikumad “jäänused” oma toidulaualt jne. Uus toiduports tuleks anda iga päev, värsket kraami võib anda isegi mitu korda päevas. Kindlasti peab kogu aeg olema saadaval kvaliteetne joogivesi. Veepudelit ja teisi toidunõusid võiks iga päev pesta.
Eelistada tuleks värskeid või külmutatud aed ja puuvilju. Konservid sisaldavad konservante, soola, suhkrut.
Rotid ei saa oksendada. Mingil juhul ei tohi neile anda riknenud toitu. Ka eelmisest lõikamisest jäänud kuivanud ots juur- ja puuviljadel tuleks ära visata.
SOOVITATAVAD (nimekiri ei ole kindlasti täielik, loetelu eesmärgiks on vaid lugeja mõtet liikuma panna): peakapsas, lillkapsas, broccoli, porgand, kartul, kaalikas, spinat, tomat, kurk, herned, kõikvõimalikud oad (värskelt, külmutatult või keedetult, aga mitte kuivatatult). Igasugu marjad (eriti kasulikud on mustikad, vaarikad, jõhvikad), õunad, kirsid, ploomid, pirnid, arbuus, kõiksugu melonid, apelsinid (ainult viljaliha), viinamarjad, banaanid, virsikud. Veel: teraviljad (ka helvestena), leib, pasta (keedetud või keetmata), puder, suhkruvaene müsli või (maisi)helbed, sojatooted, muna, maks, kana, kala, seemned, idandid.
MAIUSTAMISEKS: päevalilleseemned, pähklid, kuivataud puuviljad (ka jogurtiglasuuris), avokaado, kodujuust, popkorn, poe närilisemaiustused (vähese suhkru ja rasvasisaldusega), koeraküpsised.
NÄRIMISEKS: Kuigi see, et rotid peavad tingimata saama hammaste kulutamiseks kõva toitu, on tegelikult müüt (terve rott hõõrub ise hambaid kokku, et hoida neid õiges pikkuses ja õige teravusega), võiks rottidele midagi närimiseks anda, sest neile lihtsalt meeldib see. Sobivad näiteks: keedetud kanakondid, koorega pähklid, koerte närimiskondid (eelnevalt purustada rotile parajateks tükkideks või siis riputada puuri sellisesse kohta, kus see ei saaks uriiniga määrduda), puuvilja mahlas leotatud puuklotsid, jäätisepulgad, papagoide puidust mänguasjad.
ERIOMADUSTEGA:
- Sojatooted, viinamarjad (eriti punased), broccoli, tomat- aitavad ennetada kasvajaid
- kuivataud ploomid, seller, petersell, apelsinid - aitavad ennetada rabandust (soovitatakse vanadele rottidele ja neile, kel suguvõsas on rabandusi esinenud)
- banaan, ploomid, küüslauk, tee, baklazhaan, vaarikad, sibul, sinep – antibiootiliste omadustega
- jõhvikad, ploomid, maasikad, sibul – kaitsevad viirushaiguste eest
nelk, datlid, ingver, küüslauk – on head liigesepõletiku korral
ETTEVAATUST!
- piimatooted võivad ärritada seedimist
- ülearune valk (üle 15 – 18 %) võib põhjustada allergiat, eriti isasloomadel.
- päevalilleseemned ja pähklid sisaldavad palju rasva
- avokaado sisaldab palju rasva
- shokolaad – shokolaadi on sageli arvatud nende ainete hulka, mida rotid üldse süüa ei tohiks ja seda seetõttu, et katsetes koertega on tõestatud, et suurtes kogustes võib shokolaad tekitada neuroloogilist mürgistust ja veel suuremates kogustes võib shokolaadi söömine põhjustada koera surma. Mürgitust tekitavaks koguseks peetakse 13 mg piimashokolaadi 1 kehakaalu kilogrammi kohta. Sarnases uuringus rottide kohta selgus aga, et isegi kui rottidele söödeti 5-7 päeva järjest 500mg shokolaadi kehakaalu kilogrammi kohta, ei juhtunud midagi peale selle, et mõned isasrotid muutusid steriilseks kuna shokolaad kahjustas sugurakke. Mingid muud rakud ei kahjustunud ja midagi ei juhtunud isegi tiinete emastega. Igal juhul on shokolaadil väga väike toiteväärtus ja sisaldab palju suhkrut, nii et tervislik toit ei ole see rotile kindlasti. Samas aga vahel harva võib ju neilegi killukese lubada, ilma et peaks kartma, et rott sellesse sureb... Neile tõesti maitseb shokolaad väga...
- rämpstoit on rottidele sama kahjulik kui inimestelegi
- kuivatatud mais - võib sisaldada suurt hulka seene eoseid, mis põhjustavad rottidel maksavähki
KEELATUD!
- sinihallitusjuust – see hallitus on rottidele mürgine
- lagrits – põhjustab rottidel neuroloogilist mürgitust
- toored kuivatatud oad ja maapähklid – sisaldavad aineid, mis hävitavad A vitamiini ja ensüümid mida on vaja proteiini ja tärklise seedimideks ning põhjustavad punaliblede klompumist.
- toores maguskartul – sisaldab komponente mis kõhus ühinevad tsüaniidiks (mürk)
- brüsseli e rooskapsas – sisaldab aineid, mis hävitab thiamiini (vitamiin B1)
- toored artishokid – raskendab proteiinide seedimist
- rohelised banaanid – pidurdab tärklise seedimiseks vajalikke ensüüme
- roheline kartuli koor ja “silmad” - sisaldavad solaniini (mürk)
- putukad – võivad kanda haigusi
- rabarber -
- lahtine tofu (sojajuust) – võib sisaldada baktereid
- tsitruseliste (apelsin, mandarin...) koored ja mahl – ainult isastele rottidele keelatud. Apelsini koorest satub mahla aineid, mis põhjustavad neeruvähki. Puhas apelsini viljaliha on ohutu.
- gaseeritud joogid – rotid ei saa röhitseda
- alkohol – on mürk ja rotid ei saa oksendada
avalanche kirjutas:See info on siin muidugi korduvalt läbi jooksnud. Tegu on copy-paste'iga Nuu märkmetest.
ETTEVAATUST! - piimatooted võivad ärritada seedimist
- ülearune valk (üle 15 – 18 %) võib põhjustada allergiat, eriti isasloomadel.
- päevalilleseemned ja pähklid sisaldavad palju rasva
- avokaado sisaldab palju rasva
- shokolaad – shokolaadi on sageli arvatud nende ainete hulka, mida rotid üldse süüa ei tohiks ja seda seetõttu, et katsetes koertega on tõestatud, et ...
Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 2 külalist