Rotid saavad iga päevaga vanemaks ja otsustasid, et nüüd enam korralikult puuri katusel ja oma riiulil ei olda- vaja tuba uurida. Esimesed öised retked lõppesid pooldunud telefonilaadijaga. Õnnetul kombel olin nii naiivne ja arvasin, et Telnet, kes oli eelmisel õhtul pikalt jalutamas põrandal, sai selle tükiga hakkama. Kuni ühel ööl kõlas Mürts! Hakates asja uurima, avastasin Rotu sellisest kohast, kust ma teda leida poleks osanud - teisel pool tuba olevast riiulist. Panin tule põlema ja oleks äärepealt põrandal kükitavale Iirele peale astunud.
Nüüdseks pean ööseks puuri uksed kinni panema, sest arvutijuhtmetest ja muudest kaablitest natuke kahju. Selle peale teevad nemad ilmeka solvunud näo pähe ja ei soovi minuga mingeid edasisi suhteid arendada. Täna öösel ärkasin selle peale, et keegi hüppas minu jalgadele ja sealt liikus sujuvalt edasi arvutilauale. Päeval jalutavad mõlemad süüdimatu näoga mööda elamist ringi ja teevad sellist nägu, et ega sa meid nagunii ei näe
Hiilitakse mööda seinaääri, kuni saab voodi alla pugeda. Sealt hakkab Suur Hiir neid siis Celioni puumõõgaga püüdma, mis pakub palju põnevust
. Eriti Rotule - harrastab siis kõrgushüpet üle mõõga. Lemmiktegevus on jänese piinamine. Vahel on Telnetist lausa kahju - Rotu istub julma näoga Telneti puuri juures ja jõllab, vaene jänes aga väriseb puuri nurgas. Tänan õnne, et paksud nii suured on, et puurivõre vahelt sisse ei pääse.