Postitas cougar » 29. detsember 2004, 14:53
Rottide puhul kehtib tõesti see, et mis ripakil, see ära. Seejuures ei oma mingit tähtsust, kas asi on söödav, peaasi kui jõud üle käib - ja seda on nii pisikesel loomal uskumatult palju! Kujutage ette korvpalli suurust paberkäterätikurulli - hambad sisse ja - läheb! Terve taldrikutäis võileibu minema lohistada - midagi! Terve 24ne vildikate komplekt - rohkem polegi või? Entsüklopeedia - vähe veel! Ja ise ollakse sealjuures 6kuune - parimas eas noorsand! Liimipulkadest, puudripintslitest, pastakatest, kirjaklambritest ja muudest vidinatest ma parem ei räägigi, aga suurim lemmik on paber. Ühtlasi on mu Bimmuke õrna hingega kodukaunistaja-sanitaarsalklane - tõeline mr. Proper! Kui hundist läbi käinud paberiribad, mis tal puuris on, välja pudenevad, siis esimese asjana välja saades korjatakse puuriümbrus puhtaks. Sõrmed ja terve käsi tuleb üle lakkuda, soeng ümber kujundada, mis tähendab enamasti seda, et ta üritab mind patsipidi omale puuri tirida, siis tuleb kontrollida huulepulga vastupidavust jmt. Kassidele tuleb peksa anda, linad ja tekikotid ära pilutada, kontrollida, kas lilled on kastetud. Kui noorem oli ja sülle sai, siis soristas mind alalõpmata täis - tõeline pissihiir, ära üldse avalikku kohta mine! Aga tasapisine tilgutamine võõramas kohas, see käib asja juurde, see on territooriumi ja radade märgistamine.
Majahaldjate Heaolu Edendamise Selts ja Võlukunsti Ministeerium On Jobud Grupp teatavad: "Mehed, kes surmakuulutusi loevad, ei tea kunstist midagi!"