Paaritumise aeg on üks ihaldusväärsemaid hetki ja perioode lindude elus.
Nagu meiegi inimkond on ka lindudel oma kindel vajadus ja soov saada endale järglasi. Üldiselt on levinud "vanarahvatarkus", et järglasi on õige soetada
siis, kui selleks on loodud vastavad tingimused. See on ka üks kindlaid vundamente lindude edukaks poegimiseks. Kõigepealt tuleb soetada paraja suurusega puur, soovitavalt mõõtudega vähemalt üks meeter, seejärel asetada puuriseina välisküljele selleks mõeldud pesakast, pikendada lindude valget päeva vähemalt 15 tunnini ja toita valgurikkalt neid mitmeid nädalaid. Soovitav kasutage selleks spetsiaalselt munaputru või "Kiki" munasegu. Kui papagoid on vähemalt kaheksakuused ja pesakast on puuris juba nädalaid asetsenud, muutuvad linnud üksteisesuhtes aktiivsemaks ja tuleb ette ka nende vahelisi paaritumiseelseid kaklusi "heinakuhila efekti". Suguaktiks valmistuvad enamuses viirud õrrel istudes. Emane annab tavaliselt selleks märku üles kergitatud pärakuga, mis on signaaliks isasele viirule." Olen valmis, eks proovi!"
Kuid on ka selliseid viirupaare, kes tavaliselt ajavad oma paaritumist vaikselt "muistse eestlase kombekohaselt ehk pimedas ja teki all"! Nad kasutavad selleks tavaliselt varjualust, milleks on neil pesakast. Antud kirjeldus on minu enda kogemustepagasi põhjal ülesmärgitud. Edu kõigile viirpapagoide pidajatele ja nende lemmikute paaritumisele!