Unine kilpkonn

[Helen]

Tervist!
Olen värske stepikonna omanik. Enne suure sammu astumist uurisin hoolikalt siinseid teemasid, lugesin erinevaid linke ja raamatuid...
Aga ikka olen hädas Nimelt on mul tunne, et sain omale kilbiku, kes soovib vaatamata kevade saabumisele talveund magada. Ta ei söö midagi juba neli päeva (nii kaua on ta mul olnud) ja põrandale pannes otsib kohe võimalikult pimeda ja jaheda nurgataguse.
Oma pesas lambi all ta olla ei taha, kevab ennast soojast võimalikult kaugele.
Ehk oskate mulle nõu anda, kas ma peaksin ta kuskile jahedasse talveunne paigutama või on aeg ta siiski vaikselt üles äratada?
Arstitädi juurde minekuni on veel nädal aega aega.

kõigepealt palju õnne!
ma arvan, et su kilpkonn pole unine vaid kardab uut kohta. praegu ei ole enam talveuneks sobiv aastaaeg, ma arva, et asi ei ole talveunes. kilpkonnadel võtab uue kohaga harjumine päris kaua aega. kui ta uut elukohta kardab, üritab ta peitu pugeda. kui ta on juba julgem, tuleb ise välja end lambi alla soojendama ja ringi tatsama.
ainus mida sa teha saad, on teda võimalikult vähe häirida. samas peab temaga ikka tegelema ka, et ta sinuga ära harjuks ja eluks ajaks kartma ei jääks. aga liigset väntsutamist või hirmutamist peab vältima.
las lambid põleda ja las pesas olla piisvalt peitupugemise ruumi/materjali. ära teda praegu pesast välja võtagi, las ta harjub kõigepealt pesaga ja kui ta juba ennast seal kindlana tunneb, alles siis tutvusta talle ülejäänud korterit/maja.
söögi kohapealt - täiesti normaalne, et ehmunud kilpkonn ei söö. kaua harjumine aega võtab on individuaalne. ma ise pakuks, et küll ta sul järgmise nädala jooksul sööma hakkab, aga võib ka kauem võtta. kilpkonnale pole tegelikult nädal või kaks söögita väga hull. pane ta peidupaiga ukse ette aegajalt erinevaid häid asju - salatit, kohupiima, tomatit, kurki, paprikat ja jäta ta siis omaette, et ta saaks segamatult süüa.
kui ta saab aru, et ta uus pesa on turvaline ja meeldiv koht ning et ka sina talle halba ei taha, küll siis hirm üle läheb ja ta hakkab tavaliselt käituma.

[Endised kasutajad]

Aitäh!
Katsun siis olla vähem innukas ja lasen uuel kodanikul harjuda:)

[Helen]

hoia meid siis ka kursis, kuidas teil läheb

[Endised kasutajad]

Tere jälle!
Nädal aega on möödas konnaomanikuks saamisest ja lõpuks [b]ometi hakkas ta sööma![/b]
Proovisin iga päev midagi uut pakkuda, aga tundub, et lisaks esialgsele võõrastamisele on ta meil ka paras pirts Lõpuks, kui proovisin talle anda viilu õuna, siis seda ta lausa ründas! Hea, et näpud alles jäid
Kuna õun kuulub peaaegu keelatud asjade nimekirja, mõtlesin välja kavaluse. Esialgu hõõrusin porgandit õunaga ja pakkusin. Aga ega konn rumal ole! Panin siis õhukese õunaviilu porgandi peale ja nii läks küll!!! Pärast isegi paar ampsu ilma õunata, aga ega ta ennast kaua lollitada ei lasknud...
Nii me siis harjutame uut kodanikku sööma ja tasapisi teeme õunavõõrutusravi Siin on ka paar pilti: http://www.pilt.ee/view/368808/

[Helen]

ohh, lahedad pildid!
päris suur ja vahva konn ja kaamara ning fotograaf on ka pidanud head olema. kilp paistab kuidagi iidne, jälle hoopis teist värvi ja kirja kui neil konnadel, keda ma näinud olen, igaühel ikka oma muster!
praegu on ta kilp üsna lapik, kui ta sul korralikult sööma hakkab, läheb see kumeramaks.
aga tal on kukla peal naljakad kõrgendikud, selliseid pole ma siiani ühelgi konnal näinud. muidugi võib see täiesti vabalt olla ka mu enda piiratus või tema isiklik eripära, aga igaks juhuks võiks küsida arstilt (kui sa juba sinna lähed), ega need midagi paha ei ole. on need kõvad või pehmed (nagu nt paistetus)? praegu näeb ta nende muhkusega välja nagu need tulnukad, kellel on pea aju järgi välja veninud.

[Endised kasutajad]

Tere jälle!
Mitu nädalat arstilkäigust möödas, nüüd siis panen kirja ka
Selgus, et õnnekombel oleme endale saanud täiesti terve kilbiku! Dr Joost (tema valisin, sest siin palju kiidetud!) vaatas konna üle ja tegi meile kiirtesti söötmise-elutingimuste kohta. Paistis, et eksam sai läbitud, dr tegi paar komplimenti hoolduse kohta ja rohkem kui 10 min meil ei läinudki!
Need tulnukamügarad on täiesti ok, ei midagi erilist.
Vot! Nüüd võib vist teema lukku panna Konn on osutunud tubliks sööjaks ja ränduriks. Kuna ma söödan teda käest, ei võõrista ta inimesi üldse, on hirmus uudishimulik ja kolistab külaliste jalgu mööda. Minu näpud seostuvad tal vist söömisega, seetõttu paistavad need talle eriti maitsvad ja paljaid varbaid ei tohi ka põrandal pikalt hoida
Head võilillehooaja algust!

[Helen]

rõõm kuulda, et teil seal kõik hästi on!
see, kas kilpkonn on sõbralik ja seltskondlik, sõltub suuresti juhusest (või õigemini tema varasemast elust, kuid selle kohta on ostmishetkel päris raske infot saada). seepärast on see suur vedamine, kui saad omale kilpkonna, kes sinuga suhelda tahab ja inimesi ei karda.
aga muidugi varbaid ei tohi kunagi ripakile jätta!
pikki ja õnnelikke aastakümneid teile koos!

[pisike_arbuus]

oijeh......
karta pole jah, vast midagi.....
minu kilps kaevab ennast ka soojusest eemale..... anna talle lihtsalt harjumisaega

[Endised kasutajad]

Kui mina endale natuke aega tagasi õnneliku juhuse läbi kilpkonna sain, siis ei söönud ta alguses viis päeva mitte midagi Olin alguses päris mures ja kui ta sööma hakkas, olin jube õnnelik Ta oli ka üpris unine ning puges ka just nurka magama... Nüüd ta on üpris aktiivne ning sööb korralikult ja kolab igal pool ringi, eriti meeldib talle õues Ma mõtlesin ka, et peaks temaga arsti juures ära käima... Ta peaks olema kuskil 8-9 aastat vana...

[merczy]

Arsti juurde võiksid kindlasti minna. Täna dr Joostile leidsin ka lõpuks vitamiinid mida mu pirts Kipsi sööma nõustus Aga arsti juures käimine tuleb pigem kasuks.. jama aint, et mu Kipsi samal arvamusel ei olnud. Tem meelest ei olnud kaks süsti sugugi meeldivad ja ta avaldas seal oma pahameelt päris kõvasti