Teise hiire juurdevõtt

[Anx]

Ei olegi enam vaja arsti juurde minna - panime küll eile aja kinni, kuid ööga on hiir ära surnud. :cry:
Nüüd uus mure - teine hiir jäi nüüd üksinda. On siit vist teema ka kergelt läbi jooksnud, kuid täpsustaksin ikka: kas keegi on enda umbes aastasele hiirele kunagi seltsilise võtnud (omasoolise)? Kuidas nad omavahel hakkama on saanud? Ootan igasuguseid muljeid!

Lisaksin veel, et allesjäänud hiir on oma puuris elanud 8-9 kuud. Olen küll siit eelnevatest kirjadest lugenud, et on omaks võetud, kuid kas ka nii palju hiljem? See, kes nüüd suri, tuli ka mõni nädal hiljem, tema võeti küll häasti vastu...

mina olen hiiri võtnud juurde nii, et toon vanemale noorema juurde juba 3 korda. olen tähele pannud seda, et isased hiired, kes on millegipärast üksi jäänud (eks ikka kaaslane on kõrvalt ära surnud) võtavad endale uue isase hiirekese väga hea meelega vastu. aga... see uus hiireke peab tingimata nooreke olema, siis lööb vanemal selline isaksolemise instinkt välja nüüd tõin korra veidi vanema ja sellele löödi hambad turja. aga probleem võis ka selles olla, et üritasin kahele kolmandat juurde võtta. neid ma igal juhul kokku ei pannud, vaid ostsin uuele ja üksikule kaks pisikest juurde. ja kokku panna soovitan nii - algul neutraalsel pinnal, siis värskelt puhastatud puuri. ning kui vanemal hiirel on seal puuris midagi eriti isiklikku (hiire enda ehitatud pesa näiteks), siis see ka ära visata, küll teevad uue. proovi aga ära, raske hiirte kokkupanek ei tohiks olla.

[Erathia]

tavaliselt soovitatakse alguses neid tutvustada nii et puur on kaheks jagatud (vahel on võre).. nii nad harjuvad teineteisega
aga kui saad noorukese hiire siis peax ka niisama kõik korras olema

[Endised kasutajad]

Anx, aga miks sa 3 korda uue hiire oled toonud? Kas need noored hiired on surnud või milles asi? Või oled lihtsalt juurde toonud? Küsin lihtsalt huvi pärast - endal oli nimelt tunne, et see, kes nüüd alles on (ja kes oli tegelikult meil esimesena majas), võimutses vähe teise üle. Ehkki nad said pealtnäha üldiselt hästi läbi ja magasid teineteise kaisus. Ei tea hiirte psühholoogiast väga palju ja ei oska ju täpselt öelda, mis suhted neil olid, kuid huvitav, kas selline vähe allasurutud seisus olemine võis tervisele ka oma jälje jätta? Nagu öeldud, küsin huvi pärast, et kuidas sinul kogemused on. Ja aitäh vastamast (teistele ka)!

[Britt]

AGA kui nüüd vähe kritiseerivam olla, siis tegelikult ega alati ka omaks ei võeta.Minu hiired oli aasta aega koos ja siis löödi ühele hambad sisse.
Niisiis, et peab ka arvestama , et kui nad ei sobi, siis peab olema võimalus uus hiir kuhugi mujale majutada, sest hiirt poodi tagasi ju ometi ei vii.

[Anx]

olen kolm korda uue hiirekese selles mõttes võtnud, et esimene kord oli mul aasta otsa ainult üks hiir, siis aga otsustasin talle kaaslase võtta. see võeti kiiresti omaks. siis juhtus vana hiirega õnnetus ja noorem vajas kaaslast. jälle võeti omaks. siis suri tol ajal vanem hiir põiepõletikku/kasvajasse, täpselt ei tea. ja võtsin jälle uue hiire teisele kaaslaseks. jälle võeti omaks. siis üritasin kolmadat kahele juurde tuua, seda ei võetud omaks, sellest ma eelmises kirjas juba kirjutasin. ja siis võtsin uuele üksikule kaks sõpra juurde. järelikult olen ma juba neli korda hiirtele kaaslasi juurde võtnud ja ainult üks kord läks asi õnnetult. aga mitte ka väga õnnetult, sest midagi hullu ei juhtunud. siiani ükski hiir teise üle päris otseselt domineerinud ei ole, aga üks hiireke on alati vähe aktiivsem olnud ja teine selline rahulikum. aga eks seda saab jälgida ning kui üks liiga agressiivseks muutub, saab hiirekesed ka teineteisest eraldada.

[Britt]

No sellest ma räägingi, et on ka olemas võimalus, et nad ei hakka sobima, mitte sellest, et enamjaolt nad ei sobi.
Enam jaolt jah sobivad, aga alati võib teistmoodi minna.

[Gerbil]

Isane poeg sobib isasele täiskasvanud liivakale kõige paremini.
*ei väsi seda korrutamast *
Ise võtsin ka enda üksikule isasele nooruki juurde. Võeti kohe omaks.

[Endised kasutajad]

ka minu liiva hiir suri eile 12. juunil ära. puhastasime puuri ja ta oli purgis ja tahtis välja saada. täielik shokk.ta kargles ennast südame üless ütlemiseni. sama mure. nad olid viie kuused isased liivakad. vend jäi üksi ja kahtlustab meid. nüüd hammustab vend kogu aeg ja ei võta meie käest oma lemmiktoitu (õuna koori) ka vastu. ma olen küll 11 aga mu emal pole aega küsida sest ta teeb kogu aeg tööd. (sry kirja vigasid ei viitsind parandada)

[-Kristin-]

Purgis??!!

[Endised kasutajad]

littlejellery4, tunnen kaasa! Looma surm on alati hästi kurb, kuid sinu hiir on veel nii noor, et mina soovitaksin sul küll uue hiire võtta. Meie allesjäänud hiir küll ei hammusta, kuid ilmselgelt igavleb, nii et usun täiesti, et õigus on neil, kes kinnitavad, et liivahiir vajab seltsilist! Kui su ema midagi asja kohta ei ütle, küllap ei ole ta siis ka vastu, kui uue hiire võtad! Praegu tundub neid päris palju saada olevat... Edu sulle ja kirjuta ikka siin ka, kui uue hiire saad!

[Endised kasutajad]

pole vaja enam oodata!!!!!! kes on õnnelikeim inimene maailmas! minaa!!!! nojah mitte õnnelikeim, sest üks on sürnud! aga me saime kahe kuuse. panime ta kinnises pappkastis puuri ja nad närisid selle läbi. nad on täpsel nagu isa ja poeg esimesest hetkest! nad hoiavad üksteist nii väga. ma saatsin teie testid emale, tema luges läbi ja oli samal päeval keset lõunat väikse pappkastiga kodus!!! jube armas on see teine; üldse ei hammusta, ainult nuhib käsi. võtame teda kätte ka. tavaliselt siis kui suure kätte võtame( õigemini ta püüab käe kinni ja ründab) jääb ta hammastega näpu külge rippuma! valus...pealegi ma usun et Morten ( SURNUD HIIR) ei pea seal üleval kunagi puuris olema! lõpp hea kõik hea! ja musi mu kolmele (üks surnd) liivakale!!!

[Endised kasutajad]

Tõeliselt hea meel su pärast, littlejellery4 !!! Palju õnne ja loodetavasti elavad su hiired nüüd üheskoos VÄGA vanaks! Ise alles ootame siin uut seltsilist.

[nipzik]

to littlejellery4 : kurb et sul üks hiireke ära suri aga väga hea meel et sul uus hiireke on ja nad hästi läbi saavad