nuu kirjutas:Aga et selline poolhalvatus väga sagedane oleks, seda ma ei oskagi öelda, enamus, kellega seni olen rottide vanadusest juhtunud rääkima, ütlevad, et tema rott (rotid) on kõik vähki surnud. Turnil ei ole ma seni veel ühtki kahtlast tükki kusagilt avastanud. (ptui-ptui-ptui ja loodan, et keegi mu vasaku õla taga ei seisnud.) Või siis surevad väga äkki nagu sinu omad...
Eestist mu paaril tuttaval, kellel on olnud rotid, on nad lihtsalt vanadusse surnud. Kasvajad ei näi meil siin nii levinud olevat.
Selline tagajalgade halvatus on tegelikult meestel palju rohkem levinud. Teiste käest tean, et selline asi hakkab kimbutama umbes kaheseks saavaid või vanemaid rotte. Varem esineb harva, mõnel ei esine üldse, mõnel kergel kujul. Aga selle kätte nad enamasti ei sure, st elavad sellega veel päris kaua ja liiguvad ringi ja naudivad elu.
Mulle näib, et enamik rotte sureb, kui mitte loomulikku vanadussurma (või üldiselt üleöö), siis hingamisteede vaevustesse. See sunnik vajab ikkagi pikaajalist ravi (kuni 6 nädalat) ja järjekindlust jne ja võib väga järsku tekkida ning ka järsult halvemaks minna.
Minu arvamus võib muidugi olla kallaklik - mul on endal praegu kaks, kes sellest päris paranenud pole ning minu käest uue kodu leidnud Flix suri hiljuti kopsukomplikatsioonide kätte.
Millised teiste kogemused on? Millesse teie tuttavad rotid surnud on?