Kohe vabandan minu eesti keele eest
K. Küsimus, juhul, kui lind satub hätta, on vigastatud vms, kuhu teatada identifitseerimisnumber?
V. Meil on identifitseerimisnumbrid ja omaniku telefononumber, teistel ma seda ei näinud. Inimesed helistavad ja räägivad et nendel on meie tuvi.
K. Milline rahvusvaheline programm haldab rõnga numbreid?
V. Rahvusvaheline programmid eesis ma ei tean, aga me oleme Eesti Linnuhuviliste Ühingus ja nendel meie kontaktid on olemas.
K. Kas püüate linnud nurga taga kinni?
V. Ostame kogu mailmast. Keskmine hind 100€ paari eest.
K. Kas linde enne vabastamist harjutatakse ümbrusega, et nad suudavad kodumaale lennata.
V. Loomulikult! Ja ärge unustage et see on spetsiaalsed posti tuvid, mitte tavalised.
K. Linnu temale võõras ümbruses lahti laskmine on vastutustundetu.
V. Ma tean inimaesed Tallinnas kes annavad dekoratiivseid tuvid ja ma kohe tean et nad ei tulevad kodusse mitte kunagi.
Lindude rentijad peaksid olema teadlikud turvalisusest ja sääraseid küsimusi esitama, ma kujutan ette.
V. Eelmisel aastal ma tegin koolidele ettepanek tuvide kohtadest. Ühes koolis oli huvi aga mõni aega pärast nad leidsid teine naine kes tegib seda natukene odavam. Mulle oli huvitav kes ja kuidas seda teeb. 1 septembril ma olin kooli hoovis.
Kui ma nägin selliseid tuvid ma olin šokkis. Seal oli erinevad tuvid, valged, hallid, koos kollase plekkidega... see oli vaate! Siis ma ütlesin endale et me niimoodi ei töötame. Ja ei imesta pärast miks teie tuvid mustad ja ei lendavad teavasse kui te saite neid väga odavalt.
Igal on südametunnistus, kuidas sa tegutseb loomaga niimoodi elu tegutseb sinuga. Ma ei räägin kõikides, see on ainult minu mõtted.