Ma mõistan Sinu hingepiinu Joosu kastreerimise suhtes. Mul olid samad piinad, kui tahtsin Pipi ja Joosepi kokku tuua. Kaalusin kummagi jänku iseloomu ning jõudsin järeldusele, et Pipi on julgem ja nahhaalsem, seega saab väiksema trauma. Ma eksisin.
Pipi kaotas vähemalt pooleks aastaks minu vastu usalduse ning nuttis peale operatsiooni.
Hiljem, kui selgus, et kaks poissjänkut (st. Radar ja Joss) ikka omavahel läbi ei saa ning Joss tuli esimesena kastreerida, siis tundsin end jälle nagu viimane lihunik.
Nüüd on kord Radari käes ja ma ei suuda end sundida teda operatsioonile viima, sest ta on kergelt autistlik (ei näe korralikult, et tee kuulma ja elab üldse oma maailmas
) ega seltsi kergelt. Pigem koristan tema pissijugade tagajärgi
.
Samas on Pipi ja Joss omavahel väga armsad ning nad suudavad suurepäraselt läbi saada. Kui enne operatsiooni Joss üritas Pipit iga nurga pealt võdistada ning sai selle himu eest aeg-ajalt kolki ka, siis nüüd on ka viimased kaklused kadunud.
Aga kuidas Joosu ja Lotta omavahel läbi saavad? Kas nuusutavad teineteist huviga või üritab Lotta teda näksata?
Nende omavaheline klappimine võib tekkida pikema ajavahemiku järel. Võib minna kuu, võibolla rohkem. Lugesin ühest raamatust ühe naise kogemustest, kel oli pidevalt kodus paarkümmend küülikut ning tema jutu järgi ei pruugi alati iga emane iga isasega sobida - suhted samasugused nagu inimestelgi.
Ma soovitaks enne uurida, kuidas tuulutamine ja muud abinõud Su mehe allergiale mõjuvad ja siis hakata plaane pidama tüdrukute-poiste kokkuviimise suhtes.