Mure kahe nümfiga, palun abi

[KristineOun]

Tere,

mure selline, et meil enne oli kodus 1 emane nümfkakaduu, kes nüüdseks 1,5 aastane. Juulis võtsime talle kaaslaseks ühe 3 kuuse isase nümfi. Meie esimene lind pole eriline käelind, kuid välja lendama oleme ikka lasknud. Pesamuna aga supernunnu ning täielik käelind, kohe kui ta uude koju tõime oli 5 minutiga puuris askeldamas ning sügamist/nunnutamist armastas väga. Esimeste nädalatega õppis ka oma nime ära ning vilistaminegi tuli välja päris ilusti. Uue linnuga ostsime ka uue suure puuri, kuhu tema alguses sisse lasksime ning alles mõni päev hiljem ka emase, et linnud üksteisega enne harjuksid natuke. Kõik tundus okei, väikesed nagelemised olid aga mitte midagi märkimisväärset (ala, et kes mängib ühe ja kes teise mänguasjaga ja ühes toidukausis on ikka parem toit kui teises). Kuid ajajooksul on need nagelemised ikka väga tihedad ning üldjuhul on ründaja pooleks noorem isane. Kui emane kuskil vale koha peal seisab, sibab ruttu sinna ja äsab talle. Õnneks tundub, et nad ei tee üksteisele selle käigus väga haiget, lihtsalt nagu naksab ja ajab ära (kuigi vahel saab ikka päris kurjaks, isane). Emane on rohkem nagu see pool, kes otsib lähedust.. paneb pea vahel teise juurde vaikselt ja õrnalt puhastab isasel sabaotsa sulgi aga isane saab nii kurjaks..

Õnneks oli alguses kõik hästi, alati kui isase välja võtsime, oli ta meiega täpselt samasugune nagu alguses - nunnutas, tahtis sügamist jne. Kuid nüüd kuskil mõni nädal tagasi panime tähele, et puuri võre vahelt sõrme pannes tahab ta kurjalt naksata. See tundus meile väga imelik, sest alati talle väga meeldis kui me teda ka puuri võre vahelt sügasime. Ta lausa nautis seda. Ning peale seda märkasime, et puuris vett ja toitu vahetades hakkas ta lausa kätt ründama. Samuti ka siis kui ta väljas oli ning talle ebasobival ajal käe liiga lähedale panime või ta ei saanud huuli või nina näksida ning ta käega ära suunata tahtsime. Viimasel ajal on see üsna häirivaks muutunud, sest ma ausalt öelda juba natuke kardan tema ettearvamatut käitumist. Elukaaslane on paar korda väga kõvasti hammustada saanud toitu ja vett vahetades.

Ma ise kahtlustan, et asi on selles, et nad emase linnuga päevast päeva nagelevad ja naksavad ning isane saab tihti ikka päris kurjaks tema peale.. Kardan, et talle on lihtsalt see harjumuseks saanud, et nii kui keegi torkima tuleb, tuleb äsada. Ma ei oska mitte midagi muud arvata tema käitumisest ja mul on niii kahju, sest ta oli tõsiselt tore lind ning ma ei taha, et ta selliseks jääks. Kui ta tuleb ähvardama või naksama siis ma puhun talle näkku või ütlen üsna kõvasti ei. Aga noh, ega tema sellest aru ei saa ja sellega probleemi ei lahenda.

Ise plaanin sellist varianti, et kuna meil emase linnu vana puur alles on ja see ühe linnu jaoks sugugi väike ei ole, siis kolime isase lihtsalt sinna puuri ümber. Sest mingit muud varianti ma ise ei oska välja mõelda. Hetkel veel ei ole seda teinud, sest tahtsin kuulda ka teiste linnuinimeste arvamust.

Targemad või kellel kogemusi, palun andke nõu!
Sest ma olen tõesti hädas ja ei oska midagi muud välja mõelda. Ma ei tahaks neid eraldi puurides pidada aga kui see aitab ning ta enam meid ei hammusta siis parem see kui nümf keda keegi ei julge puudutada.


Kristine

[vurtsuviirukas]

Huvitav, et keegi vastanud pole....ok ma siis ise püüan aidata.
Mina eraldaksin nad ikkagi ära (muidugi ma oletan, et oled juba seda teinud). Mõned linnud lihtsalt ei lepi teiste lindudega...Aga ma nüüd ei tea, mis sa tegema peaksid, et isane sinuga uuesti sõbraks saaks nagu ta varem oli, äkki alustad otsast peale, tema usalduse võitmisega?