Tuhkruga sõbrunemine

Tuhkruvembud ja -tembud, läbisaamine teiste loomadega.

Moderaatorid: postituvi, Heleri, Sandra, väike kuradike

Tuhkruga sõbrunemine

PostitusPostitas Tuhka (Teema autor) » 15. oktoober 2013, 21:48

Ootaks teie kavaleid nippe ja kogemusi,kuidas te olete vanemate tuhkrutega sõbraks saand.
Et kuidas tuhkrule võimalikult kergeks see koduvahetuse protsess teha?
Et loomake poleks enam nii hirmul ja ründav..
Viimati muutis Tuhka 16. oktoober 2013, 15:58, kokku muudetud 1 kord.
Kasutaja avatar
Tuhka
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 113
Teemad: 9
Asukoht: Kiisa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Toddi

PostitusPostitas Tuhka (Teema autor) » 16. oktoober 2013, 06:59

Jutt käib siis meie Toddist,kes 6-e kuune ning tal harjumine uue kohaga praegu raske võitu ning oleme seetõttu kõik oma käed veriseks saanud..
Kasutaja avatar
Tuhka
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 113
Teemad: 9
Asukoht: Kiisa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tuhkruga sõbrunemine

PostitusPostitas pätu333 » 17. oktoober 2013, 17:34

Tere. Võtsin ise tuhkru, kui ta sai 2 aastaseks, kuna eelmine omanik müüs ta ära. Esimesed päevad ründas kohe. Eks tal oli jooksuaeg ka. Võtsin tuhkru kinni ja panin puuri. Lasin ka kohe ära steriliseerida ta. Alguses magas päris palju aga hakkas vaikselt ringi vaatama ja siis alles tuli ja hammustas. Umbes kuuajaga aga hakkas klammerduma, nagu kardaks et lähen ära. Praegu kõik aga korras ja ideaalne lemmik praegu. Ühesõnaga pika jutu mõte oli see, et ta vajab aega harjumiseks, eks ta ole koduvahetusest ja võõrastest inimestest ehmatunud. Nõuab kindlat kätt. Kui hammustab, kas puuri või vaata mis temaga tõõtab. Egas muud kui järjekindlust ja aega anda tuhkrule. Kuigi endalgi oli paar nädalat selline tunne, et annaks tagasi, et mida ma küll tegin.
pätu333
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 12
Teemad: 1
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Tuhkruga sõbrunemine

PostitusPostitas Tuhka (Teema autor) » 17. oktoober 2013, 19:55

Tere tere :-)
Nii armas,et kirjutasid..hea on teada,et see ajutine nähe.Eks jah alguses olin täitsa paanikas,et mis toimub,et murrab kõik kodus maha meil.Lapse kätt hakkas purema ja siis mulle lõi sügavad augud kätte ning mehele hüppas unepealt hammastega kätte ja nii et veri väljas ning jah me väiksel emasel 3 e aastasel tuhkrul ka verised hambajäljed olid turjal..
Ja eks ikka tekkis juba hirm looma ees,kuna selline asi nii tundmatu mu jaoks oli,kuna me esimene tuhkur koheselt harjus meiega,kuigi oli ka juba 2 e aastane kui ta võtsime,kuid jah lasi kohe musitada ja nunnutada ja oli ülirahulik ning meie Todd täielik vastand talle..
Nu see,et ta üliaktiivne väga vahva omadus..põnev tema vigureid vaadata :-)
kuid jah ründamine suureks ehmatuseks oli..

Kuid on mind aidanud teadlikumad inimesed selle prbleemiga toime tulla.Panin eile isegi nahkkindad kätte ja läksin istusin uudistava kutsikaga ühes toas,algselt lasin tal tunnike seal toas uudistada..Nu kui mind nägi jooksis voodi alla ja siis tuli välja mind nuuskima ja lõi hambad kätte,kuid tänu kinnastele pold nii valus ja suutsin rahulikuks jääda ning teda turjast sakutada ning riielda..siis ta jälle voodi alla punus..tuli tagasi ja nuusutas mind ning tahtis jällegi pöidlast naksata,jälle sakutasin ning siis pani jälle peitu ning 3x kui tuli,siis jooksis mu poole ja mu jalge ees viskus kõhuli ja lamas ning vaatas alt üles,sain talle ka pai teha..ilma hammustuseta :-)
Täna jällegi see kasvatimisprotsess käis,kui ta ei hammustand ja lihtsalt nuuskis mind,siis sai nutri pastat :-)
Muidugi püüdis ka täna hammustada,kuid kodasime uuesti oma sakutust ning asi jälle rahunes.
Ja sain talle jällegi pai teha ;-)
Et tunnen,et asi pole enam nii lootusetu,nagu ütlesid et vaja kindlat kätt,mitte kartliku..Et algul püüan teda endaga lepitada ja eks siis mees ja laps..Kuid jah jube hirmul ta..kui keegi vannitoa ukse sulges,siis tema tagatoas hüppas sellest õhku ja üldse kui ise miskit ümber kukutab,siis jälle ehmub sellest ja jookseb peitu..Hakkasingi teda harjutama meie koduga toahaaval.
Kuid näen,et mind ta enam nii paaniliselt ei karda,kui mind nuusib,siis julgemalt ja julgeb ka must rahulikult mööda kõndida..
Ja nuh kui tal jooksukas hakkab,et kui suguküpseks saab,siis kastreerimisele.
Nagu sinugi jutust aru sain,siis see ka loomakese rahulikumaks teeb.Et paaritada nagunii ei plaani..lihtsalt sõpra tahaks,kes ka meid hakkaks sõbraks pidama ja hea oleks,kui karistama enam ei peaks ning piisaks kurjast häälest :-)
Ja kui ta kastreeritud hakkan uuesti tuhkruid kokku laskma,nu jalutama ikka õue kõik koos,sest õues me Todd ei tunne me Tuhka vastu huvi..
Aitäh sulle positiivse laengu eest :-D
Kasutaja avatar
Tuhka
Tihe külaline
Tihe külaline
 
Postitused: 113
Teemad: 9
Asukoht: Kiisa
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 40
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tuhkruga sõbrunemine

PostitusPostitas pätu333 » 18. oktoober 2013, 07:59

Tore, et oli julgustuseks. Nii se emõeldud oligi. Sest alguses oli tõesti nii, et kes külla tulid, olid kõik aknalaual või lauapeal ja karjusid, et võta tuhkur ära. Kasutasin ka ise esimesel päeval nahkkindaid (need eelmise omaniku omad, tema lõhnaga), siis rohkem mitte, et ikka inimkätega harjuks. Peaasi tõesti mitte karta teda ja olla järjepidev. :) aga edu siis
pätu333
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 12
Teemad: 1
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus


Tagasi: Käitumine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline