Täna teen esimese pisikese proovitordi. Sisuks mangovaht ja kohupiima-vauhukoorekreem väikse sidruninüansiga, peal swiss meringue buttercream. Ma ausalt ei tea, kuidas see eesti keeles kõlada võiks, paljudele kondiitriterminitele puudub normaalne eestikeelne vaste. Otsetõlge Šveitsi besee võikreem kõlab nii kohmakalt mu arust.
Ühesõnaga see on siis mitte puhas klassikaline rammus võikreem, vaid sefiiri ja võikreemi segu, kerge ja õhuline, samas pritsitav. Mida saab siis peaaegu kõigega maitsestada, ma katsetan esimese hooga vana hea sidrunit ehk siis veidi sidrunimahla sekka. Sobib ka mangoga kokku. Kusjuures ma pole enne mangot kunagi söönud, ma ei tea, miks ma arvasin, et ta on midagi avokaado moodi, välimuse tõttu ehk. Ja kuna mulle avokaado absoluutselt ei maitse, siis suhtusin esialgu suure skepsisega, et mille ma nüüd kokku keeran. Isegi seda pidin guugeldama, kas mangot kooritakse või ei.
Suur oli minu üllatus, kui maitsesin imehead vilja, veidi meenutab virsikut ja virsikuid ma lihtsalt jumaldan. Kuna selgus, et sel jurakal on üpris paks koorealune kiht, mis tuleb eemaldada, siis jäi mul kokku mangot päris vähe järgi, aga see-eest hästi mahlane ja magus, mahla tilkus lausa. Kuna vahukogus on ka pisike (16cm tordike siiski), siis pole hullu, mangomaitse on vahul siiski domineeriv, aga järgmine kord ehk paneks kaks või 1,5 mangot sama koguse peale. Ja ma vist leidsin uue vilja, mida fännata. Vaht hetkel tardub, lähengi vaatan, kas saab juba hakata tordile laduma või on vara veel.