Sirts on 2 kuune viirpapagoi, kes on soetatud Kristiine Bossest mulle jõulukingituseks. Sirts on väga armas rohelise-kollase-halliga lind, kes on selline ilus ja uudishimulik. Nii kui loomapoes müüja ta karpi pani polnud muud, kui ainult üks suur õhuaugust välja vahtimine. 
Kuid ka Sirtsu teekond oma uude koju polnud lihtne... 
.. sellest nüüd siis pikemalt.
Hommikul, kella 1-2 paiku läksime algul emaga Rocca Al Mare kaubanduskeskusesse, niisama kõike mida vaja vaatama. Siis tuli ette Bosse lemmikloomapood ja muidugi, miks ka mitte astusime sisse ja silmad meil mõlemal kohe viirpapagoidele. Vaatasime siis neid seal mingi aja ja siis sel hetkel otsustasime ümber et " Ah, meil pole isegi puuri, hiljem... " Nojah, kuid siis sõitsime Kristiine kaubanduskeskusesse ning vaatasime ka seal Bosse lemmikloomapoes viirpapagoisid. Seal jäi kuidagi üks nii südamesse ja silma, et ma teadsin et ma pean ta omale saama. Näitasin teda emale, ning ka emale meeldis, kuid siis tuli jälle see vastik mõte: " Meil pole puuri. " Kuid mina ei tahtnud kuidagi temast loobuda ning lihtsalt kõndisin otsemaid müüja juurde ning küsisin: " Kas te loomi broneerite ka? " Müüja vastas et oleneb kui kauaks ja mis looma, ütlesin talle et viirpapagoi, aga siis sai mõistus otsa. Ütlesin talle et: "Oota, ma kutsun oma ema!" Niisiis kutsusin oma ema ning rääkisime müüjaga. Broneerisime linnukese teisipäevaks 23. dets-iks ning sõitsime tagasi kesklinna. Kesklinnas käisime kaubamajas ja muudes poodides, ostes igasugust erinevat nänni osta, kui kõik vajalik sai ostetud siis polnudki nagu midagi teha ja väga läheduses ühtki bussi ka polnud niiet edasi mõtlesin ma et järgmine kord seda " puurijuttu " ei tuleks, võiks ju puuri ära osta... Ema oli minuga nõus ning suundusime siis Norde Centrumisse Ossu loomapoodi kus vaatasime ja mõtisklesime nende puuride üle. Ostsime puuri ära ning asi oli korras, kuid vaatasime et olime bussist maha jäänud.
Niisiis pakkus ema välja variandi, et lähme ostame ta kohe ära. Mina olin emaga 100% nõus ning rohkemgi veel ent meil oli ju 4 suurt ning rasket kotti käes ja poleks eriti mugav minna sinna Kristiinesse. Mõtlesime välja variandi, et paneme need pakid pakihoidu, kuid kuhu ? Lõpuks tuli mulle meelde et kaubamaja toidumaailmas on mingid kapid, kuhu saab asju panna. Läksime siis sinna, kolisime oma pakid kappi, ning minek!
Läksime bussi peale ning sõitsime Kristiinesse ja otsejoones lemmikloompoodi, jõudsime sinna ning nägime et meie nunnu on alles ning läksime kassa poole. Müüja vaatas meile jahmunult otsa umbes et : " Mis te veel siin teete? Te pidite ju teidip. tulema! "
Ja siis teatasimegi et ostame ta täna ära! Ta läks puuri juurde, kustutas mingid tuled ära ja hakkas teda püüdma, sai ta kätte ja pistis karpi. Siis pidime minema veel bussi peale ja kesklinna sõitma, siis pidime minema toidumaailma ja oma pakid ära võtma, siis oli veel natuke aega bussini, siis istusime viru keskuses ja siis läksime bussipeatusse, seal ootsaime veel minuteid, kuni lõpuks tuli buss ja loksusime seal veel kuskil nii 45 minutit ja siis saime ta lõpuks koju toimetatud. Lõppudelõpuks on ka minul oma linnuke, ta on ideaalne, minu Sirts. 
Kuid mul oleks ka üks küsimus...
Kas see on normaalne, et esimesel päeval esimestel tundidel istub ta põhiliselt ühe õrre peal nin ei söö ega joo?
Küllike
Sirje lendas nii et lendas teise puuri otsa ja kui hakkas tagasi lendama tegi peatuse minu sõrmel. Nii mitu korda järjest ja oli aina pikemalt mu sõrmel. Nii tore et Sirts selliseid suuri ja silmnähtavaid edusamme teeb. Ta on meil olnud ju vaid 2 päevaja juba peaaegu et sõrmel.Nii tore! 
