Nii, linnuudiseid ka siis!
Meie tubli tibumamma Ruby on hakanud isase nümfi viisijuppi veeretama! Ma alguses mõtlesin, et Jüri kekutab Maimu ees, aga siis jäin kuulama, ja ei olnud ikka päris see- hääl oli õrnem ja paar nooti läks aia taha ka!
Ja siis vaatan- Ruby istub tähtsa näoga kardinapuu otsas ja lällab ennastunustavalt! Eks mul oli uhke tunne ka, et minu hoolealune niivõrd andekas on! Räägitakse küll, et emased viirud ei õpi hääli järgi tegema, aga selle jutuga võivad nad metsa minna!
Kodus on mul veel kolm tibu, kes uut kodu otsivad, ja nemad oskavad ikka päris korralikku segadust tekitada! Lapsed, noh!
Kui nad lahti on, siis on vaja neil kõik nurgatagused läbi uurida ja kõike nokaga katsuda- isegi minu ripsmekarvu ajaviiteks välja tirida, kui ma nad hommikul vara lahti lasen, ja mõtlen, et ise võiks veel natukene magada.(Varsti on mu ripsmed, nagu kümme aastat pidevas kasutuses olnud maisiluuad!
)
Cuuki otsustas ka siin minuga peitust mängida, ja elutoas spa avada! Igatahes ma tõin eile hommikul aiast mõned vihma käes kannatada saanud lilleõit tuppa, naksasin neil varred tagant, ja panin need õied laia, madalasse klaasvaagnasse ujuma, et ikka ilus vaadata oleks. Läksin ise siis kööki toimetama, ja lasin rosellad lendama. Kuna kassid olid õues, siis oli neil vaba voli terves majas ringi tiirutada. Ma viilutasin lindudele parasjagu kurki, kui kuulsin ühte eriti rõõmast röögatust, natukese aja pärast tuli röögataja nokast ainult rahulolevat kudrutamist, ja siis hakkas hirmus sabin! Läksin siis vaatama, ja mis ma näen!
Cuuki oli jaluli keset mu hoole ja armastusega tehtud lilleseadet ja pildus vett laiali!
Ujus täpselt nagu vannis! Ega siis midagi- ma korjasin oma õiekesed sealt kokku, ja viisin kööki et uus anum leida. Cuuki istus nii kaua diivani seljatoe peal, ja tilkus, kuni ma need sealt minema viin, ja sukeldus sinna vette uuesti.
Täna natuke aega tagasi otsustasid mõlemad rosellad minuga peitust mängida. Lasin nad lahti, ja hakkasin ise raamatut lugema. Mingi aja pärast jäin kuulama, et jube vaikne on, ja hakkasin vaatama, kas nad söövad jälle seina. Ei söönud. Tegelikult ei olnud neid üldse näha. Hakkasin siis juba kapitaguseid ja lauaaluseid läbi vaatama, aga no ei ole kumbagit lindu! Ja siis pisteti pooleldi lahtimuugitud riidekapi ukse vahelt välja kellegi punane pea...ja siis kellegi saba ka!
(Ma ei teagi, kumb selle ukse lahti tiris, aga see uks ongi vildakas ja tuleb ka tuulega lahti, kui seda peaks toas leiduma.) Kamandasin paarikese kapist välja, ja viisin pesuvirna kõige peal oleva voodilina pessu...ja siis veel ühe rätiku ka.
Pilte tuleb ka, aga homme, sest siis ma saan oma digika juhtme tagasi.