Postitas Heleri (Teema autor) » 23. juuli 2011, 23:24
Panen siia teemasse ka Aura sünnitusloo. Miks ma eraldi teemat ei tee, selgub jutu käigus.
Nimelt oli Aural neljapäeval 42 päeva tiinust. Tuhkrutega on aga nii, et see on viimane taks sünnitamisel. Kui sellel päeval kutsikad ilmale ei kavatse tulla, sisi järmine päev peab emane noa alla minema, muidu kutsikad lihtsalt surevad. Hirmutasin Aurat õhtul, et kui öösel ei sünnita, sisi reede päevaks on Triinu juurde lõike aeg pandud. Õhtul ei olnud sünnituskavatsusest mitte mingit märku. Hommikul kontrollima minnes leidsin eest 1,5 poega. Just täpselt nii, ei ole trükiviga. 1 poegadest oli elus ja normaalne, teine oli elutu ja ülakeha ära söödud (Aura oli maiustanud). Miks kutsikas roaks langes ja kas ta oli ainus või oli enne teda ka teisi, kellega maiustati, sellest ajalugu vaikib.
Ok, Aura oli rahulik, usaldav, lubas mull toimetada ja näppida, püüdis minu kätt ka pessa vedada, kõik tundus hästi. Päeva lõpuks aga Aura ei huvitunud oma titast, pikutas puuri põrandal ja mingeid imetamiskatseid ei näinud. Kuna kutsika heaolu on väga oluline, siis inspektor Heleri pani Aura paragrahvi alla lapse jõhkras tapmises ja hooletusse jätmises ja Aura vanemlikud õigused võeti ära, siis tegin kiire otsuse ja pisikene pojakene (tüdruk vist) rändas Latte vanemliku hoole alla.
Minu otsust ajendas tegema põhimõte, et kui see kutsikas tahab surra, siis ta sureb nagunii, aga vähemalt ma tean, et ta on 100% emaliku hoole all ja kui ta Lattega koos ellu ei jää, siis tal selleks paremaid variante lihtsalt pole.
Hämmastav on see, kui jäägitult saab üks tuhkur oma emarolli sisse elada ja kui tõsiselt oma ülesannet võetakse. Minu praktikas ei ole olnud usaldusväärsemat tuhkrumammat kui Latte. Olgugi, et ta ei näe minus kutsikate perioodil sõpra ja ta on väga avenulik, siis see pole minu jaoks üldse oluline. Oma lastele ta pühendab ennast täielikult.
Uus tibu võeti kohe vastu ja viidi pessa. KUna oli jube palav, siis tema enda suured voostrid magasid kõik mööda puuripõhja laiali. Latte sai kohe aru, et tegemist on väga pisikese ja abivajava olendiga ja viis ta pessa ja tükk aega tegeles ainult temaga, sättis teda kutsikat hambusse võttes tissi otsa ja tõstis teda siia ja sinna jne. Lõpuks vedas oma suured voostrid ka kõik pessa kokku. Lisaks on huvitav ka see, et selleks et väike süüa saaks, siis Latte tõstab vahest suured tegelased kaugemale, et nad ei rüseleks ja ei segaks. Lisaks, kui palavusega on suured puuripõhja tõstetud, pesast välja, siis väikest ei tooda kunagi pesast välja. Tema on pisikene ja peab olema pesas. Jutul lõpp. Hämmastav ikka milline Latte on.
Miks Aura seekord nii tobedalt käitus, eks sellel ole kindlasti mitu põhjust, aga mis täpselt, ei oska arvata. Jagan seda lugu seepärast, et kasvatamise juures on alati nii rõõme kui muresid ja kõigega tuleb toime tulla ja neile lahendusi otsida. Tänase seisuga oli pisikene elus. Ma ise arvan, et kui ta süüa ei saa, siis ta peaks surnud olema, aga järelikult ta ikkagi sööb ka. Näppinud ja kaalunud ei ole.
13-päevasena kaalusid Latte voostrid 55-69 grammi. Kõik on parajad pontsikud. Luban siia mõned pildid ka varsti panna.