Kuna lemmikloomana peetavad tuhkrud, kassid, koerad, elevandid, maod, kummipuud või mis iganes organismid ei saa ise valida, mida nad toiduks tarbivad ja kuidas oma elu elavad, siis sõltub nende heaolu ja tervis nende omanikust ja sellest, mida ja kuidas neile pakutakse. Nii on kvaliteetne ja liigile sobiv toit kui mitte kõige tähtsam, siis üks tähtsamatest tegijatest kindlasti. Kõige loomulikum toit tuhkrule on hiir - kogu selle sees ja peal leiduvaga - st nii karvad kui soolikad ja luud. Hiires on kõike tuhkru jaoks vajalikku õiges vahekorras. Korralik, nn profitoit, on kõvasti kallim nn kommertstoitudest, mida müüakse tavaliselt toidupoodides koos tualettpaberi ja pesupulbriga. Hinnavahe tulebki sellest, et esiteks on selle toidu tooraine vähemalt sama kvaliteediga, mis inimtoiduks tarbitav, ja teiseks on selle toidu kallal palju vaeva nähtud, tehtud katseid ja uuringuid, kuidas loom seda omastab ja kas see sisaldab kõiki osiseid parajas koguses.
Kui loom ei saa enda liigile kõige sobivamat toitu, siis on parim variant selle asendamiseks teaduslikult uuritud ja väljatöötatud valmistoit.
Tahtsin välja jõuda selleni, et õige toit on VÄGA suure tähtsusega iga looma puhul - nii nende jaoks, kes on igati terved kui ka nende jaoks, kes on nn erivajadustega.
Düsplaasiat on kõige rohkem tavainimeste - st mitte meditsiinitöötajate - jaoks kirjeldatud koertel ja tuhkrute puhul kehtib kõik koerte puhul väljaöeldu. Tuhkru eeliseks on tema väike kehamass ja tänu sellele ei pruugi loomal olla mingeid vaevusi vaatamata oma väiksemale või suuremale puudele. Probleemiks on see suurtel ja rasketel loomadel, kellel esineb seda ka tihedamini. Puue on osalt päritav. Kuna Neegu ei pea endale ise saaki püüdma ja vaenlase eest elu hinnaga põgenema (kui Bob välja arvata
), siis pole tal praktiliselt ilmselt mingit vaevust ja ta ise ei teagi, et peaks teistsugune olema.
Dr. Kuksi artikkel, millele Kati viitas, on küll pikk aga põhjalik ning ütleb ära kõik vajaliku.
Kui sul pole olnud tuhkruid, siis sa ei tea, kui tühi on kodu ilma nendeta...