Tütar ei olnud nõus hiirt kartulipõllule maha jätma. Ema ega õdesid-vendi kuskil näha polnud. Hiirel on karv on seljas, aga silmad veel kinni. Alates laupäeva õhtust kl 18-st oleme teda iga 2,5 tunni tagant siitsamast foorumist leitud retsepti järgi valmistatud piimaasendajaga toitnud. Pipetiga. Probleem on selles, et ta hirmsasti rabeleb ning enamus söögist jookseb tal pigem mööda keha alla. Hoian küll lõua all vatipulka ja kuivatan küll taskurätiga, aga ta jääb ikkagi märjaks.
Samuti ei ole õnnestunud kakat näha. Kuigi pärast iga söömaaega silitan vatipulgaga kõhtu ja peput. Mingit vedelikku aeg-ajalt tuleb.
Pesa on talle tehtud merisea transpordipuuri ja hoian seda vannitoa küttega põrandal.
Kõige hullem on see, et laps peab minema kooli ja mina tööle. Üksi tema toitmisega ei ole võimalik toime tulla. Teine poolmagamata öö mõjub nii mulle kui tütrele halvasti.
Tähtis küsimus - ega mõni liivahiire või hamstripidaja ei saa oma emast, imetavat hiirt meie juttseljale ammeks võimaldada?
Tean, et postitus tundub tobe, aga ei saa ise arugi, kuidas ma nüüd sellisesse olukorda olen sattunud .