Samtoni sabakond

[Kuldhai]

Kaastunne ka minu poolt!

[Babu]

Sügav kaastunne ka minu ja Babu poolt!

[samton]

Aitäh kõigile kaastunde eest.
Hoian hirmsasti pöialt, et Ronjal ometi paremaks läheks, aga mingeid märke sellest küll ei ole... Pigem on hullemaks läinud, ehkki rohtu on ta nüüd saanud juba üheksa päeva. Vanust ka juba omajagu tal ju. Õnneks on ta vähemalt söögist huvitatud, ehkki väga kõhnaks on ikkagi jäänud.
Neljane noorte huligaanide seltskond rokib täiega. Õhtuti traavivad mööda voodid või diivanit, mõeldes järjepidevalt uusi pättusi välja ja viies neid ühel meelel kambakesi ellu (milles taas kord väljendub rottide intelligentsus), öösel, kui võiks väsinult magama keerata, algab kümnevõistlus puuris. Tõkke- ja takistusjooks ning mitmesugused hüpped on kindlalt kavas, ilmselt ka kettaheide, sest kuidas muidu krõbunad puurist välja ja tükk maad eemale põrandale satuvad. Alles hommikul, kui minul on aeg üles tõusta, keeravad nemad ennast mõnuga üksteise otsa tudile.

[samton]

Väike vapper Ronja on ikka üks imeliselt tubli loomake. Nii väeti, kui ta ka on - tahtejõudu ja ise hakkama saamise soovi on hirmsasti. Rohtu - olgu siis jogurti või vahel jäätisega segatult - limpsib korralikult. Kui õhtuti makaroni-, kohupiima-, jogurti- või pudrukaussi abivalmilt talle nina alla pakun (sinna puuri lae alla varrukatorusse, kus ta nüüd enamuse aega veedab), nügib selle käppadega eemale. Ja mõni minut hiljem, kui olen kausi selle tavapärasesse kohta ehk teisele korrusele pannud, tuterdab redelist alla kausi juurde sööma. Tudiseb, koperdab - aga ISE!
Ronja, kes pole kunagi sülerott tahtnud olla ja on minu "põuetamist" lihtsalt viisakusest taluma soostnud, lepib nüüd minu süles olemisega järjest enam. Vahel tundub, et see lausa meeldib talle.
Tegelikult on hirmus kahju teda vaadata - aidata ju ei saa Seda enam imetlen tema pisikesse kogusse mahtuvat vaprust ja tahet.

[samton]

Täna õhtupoolikul läks Ronja üle vikerkaaresilla.
Juba eile ei tahtnud ta enam süüa ega juua, täna hommikul keeldus ka rohtu võtmast ja oli ikka hirmus nõrk.
Väike vapper võitleja andis lõpuks alla.
Samtoni kunagisest "kuldsest nelikust" - Karoliine, Triibu, Ronja ja Maria - pole enam kedagi alles.

[raheldeegu]

Tunnen kaasa

[Mercar]

Suur kaastunne!

[roberta]

Sügav kaastunne!

[sindrinahk]

Kaastunne

[Pinto]

Kaastunne

[Loomahull]

Kaastunne meie kõigi poolt Aga ka nüüd on sul neli toredat noort rotitüdrukut, ehk kujuneb nendest välja uus nelik? Igatahes- ole tubli ja päikest sulle ja su karvastele sõpradele!

[Misty]

Sügav kaastunne...

[Molly]

Kaastunne ka meie poolt. Ole vapper.

[amalie]

Kaastunne sõbrakese lahkumise puhul

[Scratchy]

Sügav kaastunne.

[Diana]

Kaastunne ka minu poolt

[samton]

Aitäh kõigile, kes toeks tulid.
Kuigi neli pubekat oma suures puuris usinalt möllavad, on tuba ikkagi kuidagi tühjavõitu. Just see koht, kus seni Maria-Ronja puur seisis, on nüüd nii silmatorkavalt lage.
Ja neli rotti tundub ühtäkki nii ehmatavalt vähe.

[nuuu]

Kas tekib juba plaan rotte juurde võtta?
Igatahes loodan, et su teised rotid elaksid kaua ja teeksid su elu rõõmsaks ja vahest pättusi ka, et sul igav ei hakkaks

[riinu559]

Tunnen kaasa

[samton]

Kas tekib juba plaan rotte juurde võtta?

See polnudki nii väga ammu, kui olin veendunud: neli rotti on piir, just nii paljude jaoks jätkub mul veel piisavalt aega ja tähelepanu. Nüüd pole selles enam nii väga kindel
Poodi rotte otsima ei lähe (ma vähemalt arvan praegu nii ) Aga kui ma just juhtun loomapoes viibima ajal, mil seal juhtub olema mõni rott, kes on seda nägu, et ta tahaks mind hirmsasti endale... No ma ei tea siis
Tirinipile on nagunii tellimus antud, et kui uus pesakond dumbosid sünnib, siis üks neist võiks tahta minu juurde kolida.

...teeksid su elu rõõmsaks ja vahest pättusi ka, et sul igav ei hakkaks

Tänan heade soovide eest. Rõõmu on neist hästi palju ja ausalt öeldes pättustest kah puudust ei ole, nii et igavust nendega koos elades küll karta ei ole.

[tirinipi]

Sugav kaastunne!

[Loomahull]

Kuidas Brita, Kessu, Killu ja Laura elavad? On nad šokist üle? Sa pole ammu nendest kirjutanud.

[samton]

Pole olnud midagi erilist, millest kirjutada - ja see on ju mõnes mõttes hea, sest tähendab, et plikadega on kõik korras. Elavad oma igapäevast rotielu, närivad õunapuuoksi ja tunnevad heameelt suurest heinamajast, mille loomapoest avastasin ja mida loomulikult ostmata ei saanud jätta. Killu, kes ikka veel teistest mõnevõrra pisem, saab aeg-ajalt suuremate käest kere peale. Ma vähemalt arvan, sest asi toimub öösiti (kui mina magada üritan) ja see, kes kisa teeb, on Killu. Pealt nägema pole sattunud, kui tule põlema panen ja puuri juurde vaatama lähen, on kõik maailma süütuimate nägudega. Nii et võib ka olla, et Killu ise kipub kaklema ja igaks juhuks kisab (et ma teda ei süüdistaks )
Kessul on mingit tujutsemise hooajad: vahel ei tee mind paar päeva jutti tundmagi (kutsumise peale ei tule, kui ise lähenen, keerab mulle taguotsa), siis on jälle niisugune sülerott, et ei tea, kuhu ära pugeda. Brita tundub kõige stabiilsem olevat - temal on kõige rohkem sülerotiks saamise kalduvisi, paistab.
Viimasel ajal on tibid jälle puurinärimise võlud (taas)avastanud. Võrdlemisi kurnav, ma ütleksin. Mõtlen kerge kõhedusega sellele ajale, kui uus pisipägalik majja tuleb ja esialgu kindlasti suurte kõrval teises puuris hakkab elama. Siis näritakse puuri vist lausa vahetpidamata.
Peangi aru, kas Tirinipi pisipägalikuga umbes samal ajal mitte veel ühte rotilast koju tuua. Et neil kahekesi seltsim oleks ja hiljem julgem koos suurte puuri üle kolida (loodan, et see ikka võimalikuks osutub). Just laupäeval nägin meie loomapoes imearmsaid pisikesi, kusjuures üks oli just seda karva hall nagu ma juba tükk aega igatsenud olen (sinine siis vist, ütlevad õiged rotipidajad). Ma kindluse mõttes EI küsinud, kas tegemist plika või poisiga - et kiusatus väiksem oleks Aga umbes kuu aja pärast äkki...

[Scratchy]

Kõigil muudkui tõuseb rottide arv. Kas Su rottidest pilte ka võimalik näha on?

[samton]

Kessust ja Britast mingil ajal sai tehtud ja ka siiasamasse üles pandud, noorematest pole pilte teinudki. Kuna mul endal fotoaparaati ei ole, siis kasutan aeg-ajalt võimalust nädalavahetuseks töö juurest enda kätte küsida. Tükk aega juba plaanis, aga alati läheb õigel ajal (reedel) meelest ära.

[samton]

Täna võtsin tõsiselt ette aias võilillelehtede otsimise. Tükk tegemist oli, et midagigi leida, aga järjekindlus viis sihile ja mõniteist pisikest lehekribalat ikka sain. Pesin hoolega puhtaks - praeguste ilmadega need ju vastu maad ja porised - ja pakkusin plikadele. Põnev oli nende suhtumist vaadata - nemad pole ju varem kunagi sellist asja saanud.
Killu krabas kohe ühe mu näppude vahelt, sõna otseses mõttes kugistas kähku alla ja haaras järgmise järele. Laura natuke kõhkles ja otsustas siis proovida. Maitses. Kessu suhtus veidi umbusklikult, nuusutas tükk aega, otsustas juba selja keerata, aga uudishimu sai võitu: näksis, seejärel pistis nahka ja tahtis veel. Brita nuusutas mingit tundmatut rohelist asja äärmise põlgusega ega tahtnud sellest midagi teada. Kui aga Killu selle lehe, mida parasjagu järjekindlalt Britale pakkusin, ootamatult endale napsas, sai Brital mõõt täis: ega ma ei taha seda küll, aga teistele kah ei anna - minu oma ikkagi. Järgmine leheniru kadus Brita hammaste taha juba märksa kindlamalt.
Nii et esimesed vitamiinid on plikadel oma aiast käes

[samton]

Täna õhtul jõudis meile koju Tirinipi kasvatatud rotitüdruk Indira.
Saime nii Indira kui Molly rotiperre lisandunud Saara Tirinipilt kätte täna pärastlõunal. Viisime õekesed koos Molly juurde, kus ülejäänud pesakond nad üllatavalt kiiresti omaks võttis.
Kui meil Indiraga jõudis kätte aeg hakata oma koju sõitma, jäi pisipiiga vaikseks ja nukraks - polnud ta ju kunagi varem päris üksi (ilma teiste rottide seltsita) olnud. Lohutasin teda, kuidas oskasin, enam kui pool teed hoidsin pisikest kaisus. Tõsi, ega ta eriti paigal püsida tahtnud.
Koju jõudmise ajaks oli pisike üksjagu väsinud (Molly juures polnud ju aega tukastada, oli vaja teiste rotudega suhelda ) Tutvustasin teda põgusalt Killu ja Kessuga (Killu ei teinud pisikest nägemagi, Kessu ilmutas vähest huvi) ja otsustasin siis tibupoja oma puuri puhkama-jooma-sööma-tutvuma panna. Suured tädid jooksevad praegu voodi peal, pisitita tudib kiiges.
Indira on hirmus hädaldaja - piiks ja piiks käib iga asja peale, ka siis kui teda õrnalt silitada. Selle järgi oskasime juba Molly juures eemalt vaadates vahet teha, kumb parasjagu millegagi tegeleb: kui piuksub, järelikult Indira Eks ta vaene väike ole segaduses.
Täna suuremat tutvustamist ette ei võta, lasen pisikesel korralikult välja puhata. Ööseks veel puure kõrvuti ei pane, homme päevaks küll.
Igatahes on Indira ääretult armas, julge, seltsiv ja suhtleja rotike - aitäh, Tirinipi

[raheldeegu]

Pilte!!!
Palju õnne!

[Mercar]

Palju õnne uue lapsukese puhul!
Pisike viripill on kindlasti armas

[Kuldhai]

Palju õnne! Mis on saanud plaanist võtta Indirale kaaslaseks teine pisike rott?