Samtoni sabakond

[samton]

Plaan on täitsa alles, aga Jõhvi loomapood paraku praegu rotivaba. Omanik lubas sel nädalal kindlasti Tallinna kauba järele sõita (eelmisel nädalal ei käinudki) ja andis lootust, et "kauba" hulka satub ka rotte Nii et nädala lõpupoole (mitte enne neljapäeva) selgub.
Indira on endiselt natuke segaduses ja jahmunud. Jahmunud on ka teised plikad, kes tänase öö imekombel midagi närimata ja puuris laamendamata mööda saatsid (pole sellist asja oi-kui-ammu juhtunud!) Puurid polnud küll kõrvuti, ent siiski üsna lähestikku. Täna õhtul üritan Tirtsu mõne tädiga lähemalt tutvustada.
Söögist tibu eile ei hoolinud, ei XtraVitalist ega sellest, mille hoolitsev Tirinipi lapsukesele kaasa andis. Jogurti pistis küll isuga nahka ja kui pärast seda ta endale põue pistsin, tundus üsna rahul olevat.

[Molly]

Saara saadab õekesele tervitused ja ütleb, et igatseb teda.

[Loomahull]

Palju õnne uue pereliikme puhul! Pisipiiga on kindlasti väga armas.

[samton]

No ma ei tea, kas asi on Tirinipi kasvatusmeetodites või mis, aga meil kulgeb tutvustamine parasjagu sama rahulikult kui eile Molly juures
Viisik silkab juba oma pool tundi minu selja taga diivanil ja mitte ainsatki piiksu pole selle aja jooksul kostnud. Tõsi, Brita on veidi segaduses. Nimelt ei õnnestunud temal kui bande liidril Indirat esimesel katsel selili panna (palju ei puudunud, et tips oleks bossi enda selili pannud ), mille peale Brita jahmunult diivaninurka tõmbus ja seal hea mitu minutit mõtlikul ilmel istus.
Teised suhtuvad pägalikku nagu lõpuks koju tulnud kadunud sugulasse. Algul nuusutati veidi umbusklikult, aga kuna titt mingil hirmu ega aukartust välja ei näidanud, leiti ilmselt, et nii peabki olema. Natuke närvilisust ehk on veel õhus, aga üldiselt laabub kõik üllatavalt hästi.
Mu sisetunne ütleb, et tõin eile koju kamba uue pealiku...

[Scratchy]

Tore, et tutvustamine hästi sujub.
Torgiks veidi tagant, et kas pilte ka oodata on? Polegi su rotte näinud, piltidega on ikka hulga kergem nimesi seostada.

[samton]

Kui õnnestub, püüan eelolevaks nädalavahetuseks töö juurest digika koju võtta ja kõik sabadikud ära jäädvustada. Kindlalt ei luba, sest see ei sõltu ainult minust.
Veendusin taas, et Indiral on äärmiselt hea lastetuba: kui midagi pakutakse, võtab viisakalt vastu ja proovib. Võilillelehed ja -õied igal juhul maitsevad.
Eile õhtul panin katseks pisitibu koos suurtega puuri. Viisin nad lihtsalt kõik koos transapuuriga ülemisele korrusele ja - nagu igal õhtul - panin transaka suure puuri ukse juurde, et tibid sealt ise puuri roniksid. Teiste järel vupsas ka Tirts niimoodi sisse. Kuni suured putru vitsutasid ja titt puuriga tutvus, oli kõik OK. Siis aga avastas Brita, et miski on ikka väga valesti ja hakkas ennast jõuliselt maksma panema. Nii et Indira oli öösel ikka eraldi. Täna kindlasti jätkame kooselu harjutamist.

[samton]

Lõpuks siis ka mõned ammu lubatud pildid.


"Tulevane pealik aknalaual."





"Oh mis te nüüd!"





"Brita & Tirts tutvust sobitamas. Kumb on boss?"





"Vasakult : Killu, Brita, Kessu (Brital seljas), Laura, Indira (Laural seljas)."





"Killu - noolega rott."





"Kõik koos transapuuris."





Plaanis olnud kuuendat rotti ehk seltsilist Indirale siiski vähemalt esialgu ei lisandu - loomapood on jätkuvalt rotitu. Aga kuna Tirts on nii hakkaja, õnnestub ta loodetavasti juba lähipäevil suurtega ühte puuri sokutada.
Homme lisandub viisikust vast veel pilte

[nuuu]

Väga ilusad rotid

[Scratchy]

Lõpuks ometi pildid!
Ilus must-valge kamp rotte sul. Ootan järgmisi pilte.

[Kuldhai]

Aitäh piltide eest, väga armsad rotid! "Tulevane pealik" (?) on eriliselt läikiva karvaga.

[Loomahull]

Killu nooleots on väga lahe. Ja Indiral on nii ilus läikiv karv, isegi minu Mürgel kahvatub.

[samton]

"Kas rohkem ei antagi?" uurib Brita.




"Kurk läheb Laurale alati peale."





"Süüa tuleb igaks juhuks omaette nurgas." (Killu)





"Ega see tüütu pägalik ometi siia järele ei tule?" loodab Kessu.





"Kas siin tõesti pole veel ühtegi auku?" imestab Indira.

[Loomahull]

Viimane pilt on eriti lahe. Ja tekst annab hästi palju juurde.

[kerliilrek]

Mulle meeldib ka viimane pilt väga ! .

[Kissu]

See viimane pilt on tõesti vahva pärl. Spiraalis saba ja puha.

[roberta]

Rotid on võrratud kõik!

[samton]

Indira saab täna kaks kuud vanaks. Palju õnne!



Ühtlasi õnnitleb Indira õekesi Saarat ja Lolat ja vennakesi ning tervitab emme Klementinat ja issi Altairi.

[Kuldhai]

Palju õnne, Indira! Oled üks tore rott!

[Harbiny]

Indira! Palju õnne!
Kasva siis suureks, armsaks ja ilusaks rotiks!

[Loomahull]

Palju-palju õnne Sulle, kallis Indira! Soovime Sulle kõige head ja minu poolt üks pikk-pikk pai!
Soovivad Loomahull, Uudis ja Mürgel!

[nuuu]

Palju õnne

[Liivakakene]

Palju-palju õnne!

[samton]

Rotsikud on... rotsikud. Indira on kasvult teistele järele jõudnud (Killust ettegi) ja on üks äärmiselt nutikas tirts. Avastas kohe alguses, et diivanilt pääseb aknalauale (lükkab kardinad ninaga laiali ja läheb), teised ei saa sellega senimaani hakkama ja on siis hirmus hädas ja solvunud, kuni ma appi lähen. Mispeale Tirts sujuvalt diivanile tagasi laekub (sama seltskond? pähh!) ja teised aknalaual jälle hädas on...
Viuksumise on Indira ammu maha jätnud. Puurnärimist tuleb hääääästi harva ette (Tirtsu ennast pole üldse närimas tabanud). Söögi suhtes hakkab ta umbusust (kõige uue vastu) üle saama ja haarab kõike pakutavat nagu teisedki. Salatilehed on praegu eriti in, ristikunutid samuti.
Üleeile oli naljakas hetk, kui sõin õhtul vaarikaid vaniljekastmega. Panin kausi diivanile, sabalised kogunesid selle ümber ja lasksid hea maitsta. Kastmel, mitte vaarikatel. Võtsin ikka ise ka sealt vahepeal lusikatäie kaupa. Ühel hetkel, kui ma parajasti (täis) lusikat kausist välja tõstsin, tõstis Indira käpakese ja lükkas kõik lusikal olnu sealt maha (kaussi, õnneks) - ja pistis siis uuesti rahulolevalt nina silmini kastmesse.
Vaarikad määriti mõne aja pärast üksmeelselt diivanile laiali...
Indira on äärmiselt julge ja nutikas. Vähemalt selles osas, mis pättuste järeletegemisse puutub. Nägi, et Brita hüppab tugitoolilt diivanile (teised ei hüppa) - ja hüppas kah. Nägi, et Laura ronib tugitoolist põrandale ja sealt vudinal diivanile (teised nii ei tee) - ja tegi järele. Kusjuures Laura vastupidi ei roni (st diivanilt tugitooli), aga Indira proovis kohe seda ka. Ise on ta selle kõige juures oma lontkõrvadega nii süüdimatu ja imestunud ilmega, et uimaivõi!
Vutimunas nägi ta esimesel korral aga ilmselget vaenlast, keda tuleb luurata, rünnata ja lõpuks megazorbi alla matta. Päris lõpuks ise sinna otsa magama kerida. Ei tea, kas lootis sealt kedagi välja haududa või?

[Loomahull]

Indira tundub oma nooruse kohta ikka väga tark olema. Jubedalt kadestan, et Sul ikka nii palju rotte on... *Loomahull värvub tugevalt rohekaks* Aga ikka väga lahedad rotid on, nendega Sul ikka igav ei hakka.

[Molly]

Õnne Indirale. Saara sünnipäev oli tegelikult samal päeval, kuid mul läks see sootuks meelest

[samton]

Nii, läbi see ilus elu!
Polnud mul vaja kiidelda ühti, kuidas jätan rotid rahulikult diivanile ja neil ei tule pähegi põrandale või kuhuiganes ronida. Igatahes on mul nüüd kolm rotti (need, kes ontlikult diivanil püsivad) ja kaks pätti (need, kes aeg-ajalt kadunud on).
Kumb otsa lahti tegi - kas Laura või Indira -, pole aimugi. Ühel õhtul (õieti juba öösel) rotte kokku korjama minnes (et nad puuri viia) leidsin diivanilt ainult kolm rotti. Laura turnis tugitooli käsitoel ja oli pärast mõningast veenmist leplikult nõus transapuuri üle kolima, et sellega teisele korrusele "sõita". Indira... oli kadunud.
Viisin neliku üles ära, et vaikuses oleks paremini kuulda, kas üks näriline ehk kusagil ei krabista. Otsisin, kutsusin, meelitasin juustuga (et ehk tuleb lõhna peale välja) - no ei ole rotti! Lõpuks ei pidanud tal vist närv vastu ja krabistas kogemata, nii sain vähemalt suuna kätte (enne seda olin jõudnud juba paanika kolmandale astmele).
Et siis suure sektsioonkapi taga, tundus esialgu. Nii vähe kui sinna laualambiga valgust suunates näha õnnestus, rotti ei paistnud (Tirts ju tume ka - otsi neegrit pimedas toas, eksole). No ja kui ta ka seal oleks olnud, kätte poleks teda ikka saanud - ei tea, millega saaks rotti nii kitsast praost pooleteise meetri kauguselt välja õngitseda, ah?
Lõpuks (Tirtsu kogemata krabistamiste peale, mina nagu verekoer käpuli maas ja ninapidi kapi juures) tabasin ära, et tegelane on hoopis kapi all. Õnneks on võimalik kitsukese kapialuse eest liistud ära võtta (tagant on kapialune lahti) ja nii ma tolmuse maailma kõige süütuma näoga lontkõrva sealt lõpuks imenippidega välja õngitsesin.
Kui järgmisel õhtul Laura kadunud oli, siis ma juba teadsin, kust otsida.
Paraku on kahe päti pärast nüüd kõigil viiel "tubane arest" - kuni saan aega ja materjali kapi taha mineku võimalused kinni ehitada.
Muide, ka minu juuresolekul ei saa neid lahti hoida, sest Laura suundub esimesel võimalusel diivanilt maha ja otsejoones kapi suunas. Indira teeb seda ka, aga väheke vaoshoitumalt.

[cougar]

pika harjavarrega õrnalt sudida. mina sain nii oma hamstri kapi tagant kätte Või pead omale tegema ekstra sudimise puu.

[samton]

Vat see kapialune (see, mille eest ma liistud ära võtsin) koosneb kolmest eraldi osast ja iial ei või teada, millises neist jooksik parasjagu varjub. Kõrgust on sel kapialusel parasjagu sedapalju, et käe saab sisse pista küll (ja sõrmeotstega rotti silitada ka:-D), aga rotti pihku võtma ei mahu. Ja või ta siis kannatlikult ootab, kuni ma viiel erineval moel katsetan.
Sudimise puuna kasutasin sedasama liistu, mille eest ära võtsin (need käivad ette ja ära õnneks magnetitega, mitte viie pika naelaga ) ja sellega kaagi liikumisruumi pikaldasa sedavõrd ahendasin, et õnnetustus ta lõpuks välja sikutada.
"Ta" käib nii Indira kui Laura kohta; ainult et teisel korral olin juba märksa osavam. Kogemused, kogemused...

[Molly]

Tunnen sulle kaasa... Kui muidugi päris aus olla, siis sain ikka päris hea kõhutäie naerda kujutledes, kuidas käpuli Indirale varitsusjahti pead. Mina aga võin öelda, et meie Saara (Indira õde) on igati viks ja viisakas piiga. (Molly ütleb seda eriti tähtsa näoga) Nojah, eks meilgi juhtus Elvas selline väike äpardus, et puuri uks läks kuidagi lahti (teadagi!) ja peaaegu kogu kamp läks maailma avastama. Kui lõpuks selle äparduse avastasin, seisid Saara ja Serena viisakalt puuri kõrval ja vaid Fiona paterdas mööda põrandat ringi. Ega ma muidugi ei tea, kas ja millised pättustest olid Saara ja Serena töö ja mida võis korda saata Fiona. Uskusin aga seda mida ma nägin- mustad on viksid ja viisakad. Pättustest ma siin parem ei jutusta... Loodetavasti ei jõudnud sinu maailmarändrurid kappi läbi närida, kardinaid alla võtta ja riideid rotipitsiga kaunistada?

[samton]

Mina aga võin öelda, et meie Saara (Indira õde) on igati viks ja viisakas piiga.

Järelikult pole asi ainult geneetikas ja lastetoas, vaid ka hilisemates kasvutingimustes, ehh. Pean ilmselt oma kasvatusmeetodeid põhjalikult muutma - senimaani on kõik rotid suutnud mulle täiega pähe istuda.