Mina sain endale oma merisead niimoodi, et läksime elukaaslasega loomapoodi ja siis ma vaatasin ühte ruigamit ja hakkasin nagu väike laps - tahan,tahan,tahan,tahan..
Algul mees ütles, et meil on nii palju ringi liikumist suvel, et võtame hoopis talve poole endale merisead.. Niimoodi läksime koju.. Aga minul ei andnud hing rahu, et ma niiiiii väga tahan endale merisiga...
Ja nii me seadsimegi nädala pärast sammud loomapoodi ja ostsime lumivalge roseti koos terve meriseavarustusega.
Kui see tehtud, siis kodus läks nunnutamiseks - mõtlesin küll, et teen raamatute järgi, mis räägivad, et esimesel nädalal mitte eriti näppida, et las ta harjub.. Aga kus sa sellega, ta oli ju niiii armas ja vaja ikka nunnutada teda.
Eriti palju nalja saab kui lasta ta põranda peale möllama..
Samal ajal tekkis ka arvamus, et tal on üksi igav ning on vaja teist ruigamit. Kuigi plaan oli võtta teine väike juurde, siis reaalselt võtsin ühe siinse foorumlase aastase ruigami ära, siledakarvaline valge, üks näopool must ja teine pruun.
Alguses ei tahtnud nad omavahel eriti seltsida.. Et kui põranda peale lasin lahti, siis jooksid kisades üksteise järel ringi ja ronisid kumbki oma nurka toas.. Ühte puuri ma neid ei julgend kohe panna.. Siis olidki nende puurid kõrvuti pandud ja nad magasid ninad nö kokkupandult ja uurisid üle puuriserva, et mis teine teises puuris teeb.. Kuskil 5 päeva pärast panin nad ühte puuri ja kui välja arvata suurema sea ülbemat olekut, saavad nad väga edukalt hakkama...
Noorem ruigam Possu on eriline marakratt - igale poole teda jagub.. Tema tõstab kisa, kui toit hakkab tulema, siis suurem ruigam Helbeke teab, et on aeg puurist välja tulla.. Helbeke on arem ja siis kui Possu mööda elamist ringi silkab, siis ta hakkab ka enda paksu keret ringi liigutama..
Kõndimise järgi võib öelda, et kumb ringi sibab - Possu alati krudiseb, kui käib ringi.. Ta kohe ei oska vaikselt liikuda.. Ja kõik kohad on tal vaja ära revideerida ja uurida