www.pisi.ee

Väga-väga tore!!!

Nii, Juta operatsioonist nüüd nädalake möödas.

Haav on peaaegu kokku kasvanud, küülik on aktiivne ja sööb ilusti. Vihkab mind natukene veel selle rohutamise ja puhastamise pärast, aga mis seal ikka, ega lapsed ei saa kunagi aru, et emmed head tahavad

Kuidas teil läheb? Päris pikka aega on ikka vaikus olnud...

On tõesti kaua vaikus olnud, minu vabandused!

Hetkel läheb minu väikesel lumepallil hästi. Vahel tegi siin muret vähenenud söömine, kuid ilmselt asi selles, et poes müüdav värske kraam ei ole eriti maitsev. Kui aga idud ette panin, taastus ka söögiisu ja streik on lõppenud

Juta on inimsõbralikuks muutunud (me pole talle uut küülikukaaslast võtnud), isegi paitamine meeldib vahel. Ta tuiab hea meelega mööda tuba ringi ja vahel isegi haagitab. Samas on see võimalik ainult siis, kui kassid on teises toas (meie enda kass ning meie juures hoiul olev kass on veendunud, et küüliku kiusamine on Maailma kõige lahedam tegevus- nad istuvad ta kõrval ja siis puudutavad käpaka tagumikku, ilmselgelt küülik hüppab ja kassidel lõbu laialt).

Maailma kõige mõnusam hommik on see, kui enne tööle minekut küülikupreili paar haaki teeb. Peale Sandra surma juhtub seda üliüliharva. Mistõttu selle tänane nägemine võttis pisara silma ja naeratuse kõrvuni

Üks viimaseid pilte Jänku-Jutast. Tänaseks on preili 6 aastat ja 2 kuud vana.

Meil käis nimelt külas fotograaf Facebooki grupist "Jõudsin koju", kuhu postitatakse loomade pilte, kes on kuidagi päästetud (kas siis varjupaiga kaudu kodu leidnud või tänavalt). Meil pildistati lisaks Jutale üles ka 2 kassi ja koer. Küülik sai koheselt aru, et tema on staar, puurist kalpsati välja, tõmmati paar korda keelega üle kasuka ja näidati end ainult parimast küljest. Minu suureks imestuseks preili isegi ei urisenud fotograafi peale (viimasel ajal ei ole küülik eriti vaimustuses võõrastest).

Kellel FB on, siis Juta lugu saab näha siit: https://www.facebook.com/joudsinkoju/po ... 5214494420

Meil on kevad südames!

Kolisime detsembris päris oma koju lõpuks. Ja ma ei tea, mis toimub, aga Juta on nagu uuesti sündinud. Ta on topeltaktiivne, huvitatud KÕIGEST, mis kodus toimub, kalpsab rõõmsalt ringi ja keksib pidevalt. Kasside kõrvale läheb vahepeal ise lesima (ma ei tea, kas rohkem on üllatunud mina või kassid) jms.

Suurim rõõm on seda näha, kui su loom on rahulolev, kuid ei saagi aru, et kas kodul on mingi "lõhn" mis talle meeltmööda on või kuidas nii järsk muutus toimunud on. Varem ta ka ikka vahel kalpsas, kuid nii aktiivne oli ta viimati, kui tal veel kaaslane elus oli.

Käisime ja tegime vaktsiini ka ära ja kui ilmad soojemaks lähevad, saame aiamaale uudistama minna. Vaatasin juba, et seal tärkab mitu võilille puhmast, mille üle Jutal kindlasti hea meel on

Käisin Jutaga dr Joosti juures kontrollis ja saime kinnitust, et neiu on ilus, puhas, terve ja elurõõmus. 9 aastat turjal, kuid välja ei paista kuskilt.

Peale arsti külastasime Pet City kauplust, kus Tuts näitas end parimast küljest, lubas end võõrastel paitada ja nuuskis pakutavat.

Nunnukas. Ma igatsen ikka oma Mastut, kui teiste jänkude pilte vaatan.

Ma igatsen ikka oma Sandrat, kuigi teda pole enam meiega juba 6 aastat.

Igatahes, Juta dieet tundub mõjuvat, selgroog pole enam nii väljas. Muidu on ta endiselt aktiivne ja möllab ringi.

Ja beib on saanud 10 Kahjuks küll on tal täna "vaata mu saba" päev ja uusi pilte ei lisandu

Hilinenud õnnesoovid! Igati uhke sündmus.