Võin hakata vist küülikute probleemidest raamatut kirjutama
Täna hommikul hakkasin oma väiksemale tuuseldisele pai tegema, see aga piuksatas ja hüppas eemale, hakates asja lähemalt uurima, et mis talle haiget tegi, nägin minu arvates hiiglama suurt (kuskil 5 cm pikkune ja 3 cm laiune) naha ja karvadeta osa neiu tagumise käpa nö põlvel. Nagu oleks keegi naha maha lõiganud. Ise suht shokis helistasin ühele sõbrale, et ta autoga maja ette tuleks, kuna mul on vaja loomaarsti juurde minna, samal ajal loputasin jalga NaCl lahusega. Siis helistasin dr. Makkole, et oleme teel.
Arsti juures jäime hunnikust karvadest ilma, Tutakas talus vapralt oma jala puhastamist, püüdes küll igal hetkel plehku panna, aga kui sai aru, et pääsu pole, lasi ka toimetada. Olles ise hommikul söömata jäänud tundsin palavas ruumis, et kukun kohe kokku- ei tea, kas asi oli oma pisikese looma katkise jala nägemises või tõesti palavuses, aga kogumiseks läks veidike aega ikka. Muidu ma kokku kukkunud kunagi polegi.
Igaljuhul olles saanud mõned õmblused ja avastanud veel kaks pisemat haavakest, millest ühele sai ka üks õmblus tehtud ja teine lihtsalt puhastava spreiga uputatud, näeme välja nagu pühadejänku- sprei on hõbedane ja Tutaka valge kasukas on nüüd täpiline nagu Pipi hobusel.
Mis võis olla põhjuseks? Ilmselt jooksis neiu kuskil naela otsa ja tõmbas ennast lõhki. Ilmselt juhtus see eile, õhtuse jalutuskäigu ajal. Aga ma lihtsalt ei näinud seda kuna vere ta ilmselt lakkus ära ja karvad hoidsid sealt ümbert nii ilusti varjul, et kui ma poleks neiut lähemalt uurima hakanud, siis kes teab kaua ma seda näinud ei oleks- Tutakas pole väga pai sõber, ajab alati oma rida ja ei salli seda, kui ma teda näperdan või uurin.
Nüüd oleme nädal aega antibiootikumide all. Hoiame kraed kaelas- mida ta üllatus-üllatus vihkab ja siis nädala pärast, kui kõik läheb plaani päraselt, võtame niidid välja.