Postitatud: 11. november 2013, 01:33
No siis peaks teda vist vastavatele kursustele saatma, sest minust endast õpetajat ei ole- vaene Petka saaks krambid, kui ma tema nina all tantsida prooviks. 
( Mul pole midagi enese lolliks tegemise vastu muidu, aga tantsimise osas jookseb juba piir, sest see on tõesti kohutav. 
) Niisiis peab vaene lind sellega leppima, et tantsijat temast ei saa. ( Lauljat ka mitte- seda ma samuti ei oska.)
Aga kuna ma talle ühtegi kaunist kunsti tänu oma mannetusele õpetada ei saa, siis söödan ma talle siin head ja paremat. Minumeelest saab ta kõike piisavalt ja ehk ülearugi, aga tema ise nii ei arva.
Ühesõnaga- ma püüan talle iga päev lisaks põhitoidule, ka midagi värsket anda. Ükspäev ostsin mandariine, ja andsin talle ühe viilu maitsta. Alguses uuris seda natuke, aga lõpuks lõi noka sisse ja imes selle tühjaks, nagu herilane. Kuiva kesta viskas muuseas mulle otse lagipähe. Kuna ta oli enne seda mandariiniviilu saanud nii viinamarja, tüki kurki ja natuke banaani, siis ma mõtlesin, et aitab tänaseks, ja jagasin ülejäänud mandariini teistele, kes seda söövad. ( No kõik nad mul seda ei taha.)
Aga kus Petka! Ma võin siin mõelda, mida iganes, aga temal on igast asjast oma isiklik arvamus. Nimelt need ülejäänud mandariinid läksid kaussi, ja muidugi ta nägi seda. Kõigepealt läks lihtsalt ja jõllitas neid, aga kui ma julgesin sealt siis ühe võtta, ja ära koorida, hakkas ta peaga vehkima, ringi keksima ja lällama. Ma arvasin, et lihtsalt niisama hüppab seal, aga kui ta nägi, et ma temale mõeldud mandariine ise õigma hakkan, siis pistis ta lihtsalt kisama. 
( Teate ju, et kõik, mis talle vähegi meeldib, on temameelest tema oma.) No see ei olnud päris kisa, see sarnanes rohkem roostes raudväravale. Kui ma ligemale läksin, siis matsutas ta veel nokka ka, ja toppis nokka läbi puurivõre samal ajal. ( Ja ta matsutabki kohe otseses mõttes! Olen enne ka tähele pannud, et ta sedasi teeb, kui mul midagi on, mis talle maitseb. Pähklite ja viinamarjadega näiteks on ka nii, et kohe, kui näeb, siis hakkab juba enne nokaga matsutama, kui maiustuse kätte saab.) Ja kuna ta nii väga tahtis, siis ma ei saanud talle ju öelda, et kahju küll, lind, aga sinu norm on tänaseks täis. 
Pilte mul jälle ei ole, sest kui aus olla, siis ma ei viitsi neid teha. Kui ma hakkan linnuga tegelema, siis fotokas on küll viimane asi, mis mulle meelde tuleb. Ja ega talle ei meeldi ka eriti, et samal ajal, kui ma temaga näiteks palli mängin, võtan ma selle juraka välja ja hakkan seal klõpsima. Küll ma kunagi teen mõne pildi ka. ( Ta ausõna on mul olemas! )
Ja lolluste tegemise kohta...kui ta neid ei teeks, siis hakkaks ma muretsema, et ta on haige või tulivihane! Niiet lolluseid peab olema, muidu ta ei oleks tema ise ju.
( Mul pole midagi enese lolliks tegemise vastu muidu, aga tantsimise osas jookseb juba piir, sest see on tõesti kohutav. ) Niisiis peab vaene lind sellega leppima, et tantsijat temast ei saa. ( Lauljat ka mitte- seda ma samuti ei oska.)Aga kuna ma talle ühtegi kaunist kunsti tänu oma mannetusele õpetada ei saa, siis söödan ma talle siin head ja paremat. Minumeelest saab ta kõike piisavalt ja ehk ülearugi, aga tema ise nii ei arva.
Ühesõnaga- ma püüan talle iga päev lisaks põhitoidule, ka midagi värsket anda. Ükspäev ostsin mandariine, ja andsin talle ühe viilu maitsta. Alguses uuris seda natuke, aga lõpuks lõi noka sisse ja imes selle tühjaks, nagu herilane. Kuiva kesta viskas muuseas mulle otse lagipähe. Kuna ta oli enne seda mandariiniviilu saanud nii viinamarja, tüki kurki ja natuke banaani, siis ma mõtlesin, et aitab tänaseks, ja jagasin ülejäänud mandariini teistele, kes seda söövad. ( No kõik nad mul seda ei taha.)
Aga kus Petka! Ma võin siin mõelda, mida iganes, aga temal on igast asjast oma isiklik arvamus.
Nimelt need ülejäänud mandariinid läksid kaussi, ja muidugi ta nägi seda. Kõigepealt läks lihtsalt ja jõllitas neid, aga kui ma julgesin sealt siis ühe võtta, ja ära koorida, hakkas ta peaga vehkima, ringi keksima ja lällama. Ma arvasin, et lihtsalt niisama hüppab seal, aga kui ta nägi, et ma temale mõeldud mandariine ise õigma hakkan, siis pistis ta lihtsalt kisama. ( Teate ju, et kõik, mis talle vähegi meeldib, on temameelest tema oma.) No see ei olnud päris kisa, see sarnanes rohkem roostes raudväravale. Kui ma ligemale läksin, siis matsutas ta veel nokka ka, ja toppis nokka läbi puurivõre samal ajal. ( Ja ta matsutabki kohe otseses mõttes! Olen enne ka tähele pannud, et ta sedasi teeb, kui mul midagi on, mis talle maitseb. Pähklite ja viinamarjadega näiteks on ka nii, et kohe, kui näeb, siis hakkab juba enne nokaga matsutama, kui maiustuse kätte saab.) Ja kuna ta nii väga tahtis, siis ma ei saanud talle ju öelda, et kahju küll, lind, aga sinu norm on tänaseks täis. Pilte mul jälle ei ole, sest kui aus olla, siis ma ei viitsi neid teha. Kui ma hakkan linnuga tegelema, siis fotokas on küll viimane asi, mis mulle meelde tuleb. Ja ega talle ei meeldi ka eriti, et samal ajal, kui ma temaga näiteks palli mängin, võtan ma selle juraka välja ja hakkan seal klõpsima. Küll ma kunagi teen mõne pildi ka. ( Ta ausõna on mul olemas!
)Ja lolluste tegemise kohta...kui ta neid ei teeks, siis hakkaks ma muretsema, et ta on haige või tulivihane!
Niiet lolluseid peab olema, muidu ta ei oleks tema ise ju.