Postitatud: 04. juuni 2013, 23:50
Nii, täna sattus mulle tuppa eriliselt rasvane kärbes. Muidu on mul sääsevõrgud akende ees, aga eks ta siis sai kuidagi õueuksest sisse. Igatahes sisse ta sai, ja mina asusin teda muidugi elektrilise piitsaga jahtima. Kui siis lõpuks kärbse aknaklaasi pealt kätte sain, suutis Petka oma jutumulina parajalt ajastada jälle: "Ei tohi! Mis sa teed! Kuule!" 
Neid naljakaid asju siin ikka juhtub, kui ta jälle parajas kohas midagi ootamatut ütleb. Kahjuks alati ju ei filmi, ja kui spetsiaalselt asi käsile võtta, et oh, hakkan lindu filmima, siis parema meelega tuleb ta hoopis nokaga kaamerat toksima ja mu näppe närima, kui et hakkaks rääkima. 
Ja ega ma ise ausaltöeldes eriliselt pildistada või filmida ei viitsigi- hädapärast ikka, seda küll. Kuid samas osasid asju ja elusolendeid peab oma silmaga nägema, et aru saada, kui vägevad nad tegelikult on. 
Kui aus olla, siis ei jää ka pisikesed viirpapagoid Petkale mingis mõttes alla. Nad küll ei räägi, aga ka nemad suudavad siin parajalt tsirkust teha. Näiteks üritavad nad kõik vahelduva eduga mingisugused diktaatorid olla. See käib nii, et vaadatakse keegi endast suurem (Peale Petka muidugi- tema on liiga suur.), aetakse rind kummi, ja pistetakse kreissaehäälega kriiskama ja püütakse suuremat eemale peletada, kuigi too oli selle koha peal juba varem. Kui suurem ennast ei liiguta, siis vaadatakse keegi natukene väiksem, ja proovitakse uuesti. 
Nümfimutt on viimasel ajal uue kavaluse leiutanud. Keksib Jürile külje alla, istub seal, ajab kaela õieli, et teine teda sügaks. Kui Jüri ära tüdineb, ja tahab, et ka teda sügatakse, siis Maimu sügab teda kaks sekundit, ja pakub siis uuesti oma kaela järgnevaks veerandtunniks. (Jüri on veidi lihtsameelne- sügab ka, niiet sulepuru taga.
) Ja nii see ebaaus värk siis käib- Jüri tehtav põhjalik kaelamassaaž on Maimu meelest sama palju väärt, kui see, kui tema teisel lihtsalt pealae pealt suled sassi ajab. 
Ega ma praegu ei oskagi midagi rohkem kirjutada...tahate midagi teada, siis küsige!
Neid naljakaid asju siin ikka juhtub, kui ta jälle parajas kohas midagi ootamatut ütleb. Kahjuks alati ju ei filmi, ja kui spetsiaalselt asi käsile võtta, et oh, hakkan lindu filmima, siis parema meelega tuleb ta hoopis nokaga kaamerat toksima ja mu näppe närima, kui et hakkaks rääkima. Ja ega ma ise ausaltöeldes eriliselt pildistada või filmida ei viitsigi- hädapärast ikka, seda küll. Kuid samas osasid asju ja elusolendeid peab oma silmaga nägema, et aru saada, kui vägevad nad tegelikult on. Kui aus olla, siis ei jää ka pisikesed viirpapagoid Petkale mingis mõttes alla. Nad küll ei räägi, aga ka nemad suudavad siin parajalt tsirkust teha. Näiteks üritavad nad kõik vahelduva eduga mingisugused diktaatorid olla. See käib nii, et vaadatakse keegi endast suurem (Peale Petka muidugi- tema on liiga suur.), aetakse rind kummi, ja pistetakse kreissaehäälega kriiskama ja püütakse suuremat eemale peletada, kuigi too oli selle koha peal juba varem. Kui suurem ennast ei liiguta, siis vaadatakse keegi natukene väiksem, ja proovitakse uuesti. Nümfimutt on viimasel ajal uue kavaluse leiutanud. Keksib Jürile külje alla, istub seal, ajab kaela õieli, et teine teda sügaks. Kui Jüri ära tüdineb, ja tahab, et ka teda sügatakse, siis Maimu sügab teda kaks sekundit, ja pakub siis uuesti oma kaela järgnevaks veerandtunniks. (Jüri on veidi lihtsameelne- sügab ka, niiet sulepuru taga.
) Ja nii see ebaaus värk siis käib- Jüri tehtav põhjalik kaelamassaaž on Maimu meelest sama palju väärt, kui see, kui tema teisel lihtsalt pealae pealt suled sassi ajab. Ega ma praegu ei oskagi midagi rohkem kirjutada...tahate midagi teada, siis küsige!