Postitatud: 06. detsember 2011, 14:56
Oleks aeg jälle kirjutada kuidas meil elu läheb!
Tegelikult on meil nii häid kui halbu uudiseid.. aga alustame ikka heade uudistega.
Tuti sai 3ndal detsembril 10 aastaseks!!
Pidasime perekeskis maha ühe vahva peo, Tuti toidulaud oli täis head ja paremat ja noh - on teine suur poiss juba - sai õhtul üleval olla nii kaua kui tahtis!
Täiesti uskumatu, et möödas on kümme aastat! Tundub, nagu kõik see oleks olnud alles eile:
Alles ta ju oli meie väike beebi
nüüd juba nii suur poiss! Meie staar! Just nimelt, Tuti on meil staar! Meie Tuti pilt kaunistas Bosse lemmikloomapoe netipoe reklaami (mis ilmus ka Eesti Päevalehes)
Mis siis veel uudist.. tibu oli meil vahepeal veidi haige. Teda kimbutas mingisugune nahahaigus (koledad ja valusad kärnad põhiliselt tiibadel), aga tundub, et sellest oleme nüüdseks jagu saanud. Sai teda aaloevees vannitatud, tupsutatud ja tohterdatud - kõik täiesti omal jõul, sest arstist meile abi ei olnud..
Nüüd oleks vist aeg kurva teema juurde minna. Arstist kohe mingisugust abi ei olnud ka Krokil. Mäletate? Mu elukaaslase viirpapagoi.
Suve alguses läks Krokil tervis kehvaks. Meil ei ole aimugi, mis teda vaevas - arsti sõnul olid need parasiidid (ja nende vastu sai ta ka ravi), aga tulemust see ei toonud. Ta jalad olid tulikuumad ja paistes, viimaks ei võtnud ta sootuks jalgu alla. Ma ei ole küll lindude tervise spetsialist, aga minuarust ei olnud siin mingisugust parasiidiprobleemi, vaid hoopis midagi muud..
Ühel päeval sai ta pehmele voodile asetatud, et tal oleks mugavam olla. Kui Kroki silmapilguks üksi tuppa jäi, ootas tagasitulles üllatus - lind on kadunud. Pärast pikka otsimist selgus, et ta oli pugenud kaugele kapi alla.. ilmselt tahtis inimeste silma alt ära üksi surema minna - ta ei tahtnud, et keegi peaks seda nägema.
Mõned hetked hiljem läks Kroki üle vikerkaaresilla...
Lenda kõrgelt, armas poiss! Igatseme sind ja sinu tempe!
Sedaviisi on siis meie elu kulgenud.. meie väike pere kahanes ühe liikme võrra, aga Kroki elab meie mälestustes edasi ja teda meenutades on esimene emotsioon naer, sest alati tundus, et tema eesmärk on oma trikkidega meile nalja pakkuda ja sellega sai ta suurepäraselt hakkama!
Jällekuulmiseni!
Tegelikult on meil nii häid kui halbu uudiseid.. aga alustame ikka heade uudistega.
Tuti sai 3ndal detsembril 10 aastaseks!!
Pidasime perekeskis maha ühe vahva peo, Tuti toidulaud oli täis head ja paremat ja noh - on teine suur poiss juba - sai õhtul üleval olla nii kaua kui tahtis!
Täiesti uskumatu, et möödas on kümme aastat! Tundub, nagu kõik see oleks olnud alles eile:
Alles ta ju oli meie väike beebi
nüüd juba nii suur poiss! Meie staar! Just nimelt, Tuti on meil staar! Meie Tuti pilt kaunistas Bosse lemmikloomapoe netipoe reklaami (mis ilmus ka Eesti Päevalehes)Mis siis veel uudist.. tibu oli meil vahepeal veidi haige. Teda kimbutas mingisugune nahahaigus (koledad ja valusad kärnad põhiliselt tiibadel), aga tundub, et sellest oleme nüüdseks jagu saanud. Sai teda aaloevees vannitatud, tupsutatud ja tohterdatud - kõik täiesti omal jõul, sest arstist meile abi ei olnud..
Nüüd oleks vist aeg kurva teema juurde minna. Arstist kohe mingisugust abi ei olnud ka Krokil. Mäletate? Mu elukaaslase viirpapagoi.
Suve alguses läks Krokil tervis kehvaks. Meil ei ole aimugi, mis teda vaevas - arsti sõnul olid need parasiidid (ja nende vastu sai ta ka ravi), aga tulemust see ei toonud. Ta jalad olid tulikuumad ja paistes, viimaks ei võtnud ta sootuks jalgu alla. Ma ei ole küll lindude tervise spetsialist, aga minuarust ei olnud siin mingisugust parasiidiprobleemi, vaid hoopis midagi muud..
Ühel päeval sai ta pehmele voodile asetatud, et tal oleks mugavam olla. Kui Kroki silmapilguks üksi tuppa jäi, ootas tagasitulles üllatus - lind on kadunud. Pärast pikka otsimist selgus, et ta oli pugenud kaugele kapi alla.. ilmselt tahtis inimeste silma alt ära üksi surema minna - ta ei tahtnud, et keegi peaks seda nägema.
Mõned hetked hiljem läks Kroki üle vikerkaaresilla...
Lenda kõrgelt, armas poiss! Igatseme sind ja sinu tempe!
Sedaviisi on siis meie elu kulgenud.. meie väike pere kahanes ühe liikme võrra, aga Kroki elab meie mälestustes edasi ja teda meenutades on esimene emotsioon naer, sest alati tundus, et tema eesmärk on oma trikkidega meile nalja pakkuda ja sellega sai ta suurepäraselt hakkama!
Jällekuulmiseni!