Postitatud: 20. september 2009, 23:33
Augusti keskel tõin koju imetoreda päikselise iseloomuga meriseaneiu. Praeguseks on tal vanust umbes kolm kuud ja eksimisvõimalust enam pole - loomalaps on tiine. Seda ma ei osanud ilma vahendajateta merisiga ostes küll oodata, noorest meriseatüdrukust on päris kahju kohe. Minu juures on pika ja ilusa elu elanud isaste sigudike paar, kelle surma järel on sisse kolinud kaks emast põrsakest. Tiinuse ja poegadega puuduvad mul seni igasugused kogemused. Usun, et olen läbi lapanud enamuse eestikeelset veebimaterjali (võtaksin tänulikult vastu ingliskeelseid põhjalikke linke) ja saanud vihjeid ka siit foorumist. Paluksin siiski abi kogenumatelt ja küsiksin mõned asjad üle!
Kõigepealt püüan aru saada, mis järgus tiinus olla võib ning millal peaksin valmis olema poegade sünniks? Kuna ilmad on olnud suvised, siis septembrikuus olen mina olnud linnakodus ja merisead hea hoole all suvekodus. Mõni nädalavahetus on mul möödunud ka neid nägemata. Nädala eest oli pisinotsiku kõht suur, ümar ja pehme. Siga ise oli endiselt kiire ja liikuv. Ma ei jälginud siis spetsiaalselt, kas märkan kõhus liikumist või ei. Nüüd on kergel silitamisel poegi tunda, küljed siputavad aktiivselt ja mersisiga ise liigub juba üsna vaevaliselt. Tagajalgade kõhu alla tõmbamine on peaaegu võimatu, nots püüab liikuda pisikeste jänkuhüpetega, aga meelsamini lesib poolkülili. Millal poegade liigutused tavaliselt märgatavaks muutuvad? Mulle endale tundub küll, et siin ei tohiks minna enam rohkem kui nädal. Kui notsik veel laiemaks peaks paisuma, siis ei jaksa ta vist enam üldse olla. Kuidas targemad arvavad? Tõin loomad linna oma silma ja hoole alla ning püüan võimalikult parimal moel valmistuda pesakonna üleskasvatamiseks.
Teisele murele olen vist vastuse välja mõelnud. Ilmselt panen puurile siiski eraldava võre vahele. Vanem merisiga on veidi turtsakam ja pigem tüütab noorukest titemammat. Vist pole mõtet loota, et temast sünnituse järel abi oleks.
Kõhklen veel, kas panna puuri plastikust majake. Praegu on mu sead ilma majakeseta elanud ja tunduvalt julgemad, kui varem. Kardan, et majakese olemasolul peaksin noore mamma seisundi jälgimiseks iga kord ka majakest kangutama ja see häiriks teda kokkuvõttes veelgi enam. Ehk leian midagi kergemat, mille taga ta end turvalisemalt saaks tunda, aga oleks sellegipoolest jälgitav.
Noore mamma isu on ülimalt hea, kõhu kasvatamise kõrvalt on ta õnneks jaksanud ka ise tublisti kasvada. Värske rohu, salati, võilillelehtede, porgandite jms kõrval olen nüüd senisest suuremat tähelepanu pööranud ka joogivette lisatavale c-vitamiinile. Mida veel peaksin teadma või arvestama?
Kõigepealt püüan aru saada, mis järgus tiinus olla võib ning millal peaksin valmis olema poegade sünniks? Kuna ilmad on olnud suvised, siis septembrikuus olen mina olnud linnakodus ja merisead hea hoole all suvekodus. Mõni nädalavahetus on mul möödunud ka neid nägemata. Nädala eest oli pisinotsiku kõht suur, ümar ja pehme. Siga ise oli endiselt kiire ja liikuv. Ma ei jälginud siis spetsiaalselt, kas märkan kõhus liikumist või ei. Nüüd on kergel silitamisel poegi tunda, küljed siputavad aktiivselt ja mersisiga ise liigub juba üsna vaevaliselt. Tagajalgade kõhu alla tõmbamine on peaaegu võimatu, nots püüab liikuda pisikeste jänkuhüpetega, aga meelsamini lesib poolkülili. Millal poegade liigutused tavaliselt märgatavaks muutuvad? Mulle endale tundub küll, et siin ei tohiks minna enam rohkem kui nädal. Kui notsik veel laiemaks peaks paisuma, siis ei jaksa ta vist enam üldse olla. Kuidas targemad arvavad? Tõin loomad linna oma silma ja hoole alla ning püüan võimalikult parimal moel valmistuda pesakonna üleskasvatamiseks.
Teisele murele olen vist vastuse välja mõelnud. Ilmselt panen puurile siiski eraldava võre vahele. Vanem merisiga on veidi turtsakam ja pigem tüütab noorukest titemammat. Vist pole mõtet loota, et temast sünnituse järel abi oleks.
Kõhklen veel, kas panna puuri plastikust majake. Praegu on mu sead ilma majakeseta elanud ja tunduvalt julgemad, kui varem. Kardan, et majakese olemasolul peaksin noore mamma seisundi jälgimiseks iga kord ka majakest kangutama ja see häiriks teda kokkuvõttes veelgi enam. Ehk leian midagi kergemat, mille taga ta end turvalisemalt saaks tunda, aga oleks sellegipoolest jälgitav.
Noore mamma isu on ülimalt hea, kõhu kasvatamise kõrvalt on ta õnneks jaksanud ka ise tublisti kasvada. Värske rohu, salati, võilillelehtede, porgandite jms kõrval olen nüüd senisest suuremat tähelepanu pööranud ka joogivette lisatavale c-vitamiinile. Mida veel peaksin teadma või arvestama?