www.pisi.ee

Scratchy kirjutas:Suur Aitäh vastamast! Sain nüüd vist enam-vähem aru.
Kas Põdra ja Chudiku pojad ei või olla ka Hrohi(aga sellist kobinatsiooni ei leidnud nimekirjast)? Sest Põdral oli ju kolme alleeli võimalused.
Panin nüüd ennast proovile, kas sain sellest asjast õigesti aru.
Kas Mia(PEW, rex) on- Rere cc ? Et siis rex karva märgib Rere ja albiinot tähistab cc (või ainult c)?
Ja Misty(Agouty hooded)- Ah või Ahh? A tähistab agoutit, h või hh hooded markeeringut.
Sain ma õigesti aru? Või on see veel keerulisem?
Sinu kodulehel on nii tark jutt, millest on väga raske aru saada.

Chudiku ja Põdra lapsed võiks olla ka Hro hi - samas pole ma netist leidnud, mis välimus sellele vastaks, aga arvata võib, et samuti variegated (aga kuna netis selle kohta infot leidnud pole, siis võimalik, et seda kas pole aretatud või nagu põdra puhul ei teata kindlalt milline neist alleelidest rotil on).

Albiino on jah alati cc (kaks väikest c-d) ja temas peituvate värvi või markeeringut määravate geenide kohta migagi muud ei tea (piltlikult võid ette kujutada, et oleks justkui mingi värviline rott, kes on valge värviga üle võõbatud või pigem ära blondeeritud- mine tea mis seal all oli ). Kui oleks teada tema vanemad võiks üht-teist oletada...

Tavaline rex on jah Rere

Vot üks asi jäigi enne mainimata (lisan ka esimesele postitusele):
Üldiselt tähistatakse suure tähega dominantne alleel (alleel mis avaldub). Võtame näiteks aguutid. Loomal võib olla alleelideks: AA, või Aa või hoopis aa.
AA- mõlemad alleelid määravad, et loom on aguuti. Nii ongi.
Aa- üks alleel näitaks nagu aguutit, teine hooips seda et aguutit pole. Kuna aga aguuti on dominantne, siis ta ei lase teisel tunnusel avalduda ja rott ikka aguuti (samasugune kui siis kui oleks AA).
aa- lihtne mõlemad alleelid näitavad, et pole aguuti. Seega nii ongi.

Kuna aguutile peale vaadates me seetõttu ei tea, kas ta on AA või Aa. Märgitakse tavaliselt A_ (kriipsu kohale sobib siis suvaline selle geeni alleel ehk siis antud juhul sobib sinna nii A kui a).

Pea meeles, et alati on kaks alleeli. Misty puhul teame, et on vähemalt üks suur A, me ei tea kas teine täht on suur või väike (välimus on sama) siis märgitakse A_
Sama lugu markeeringuga. Alati kirja kaks tähte, antud juhul hh. Kui teine täht midagi ei loe (dominantne tunnus), siis suur täht ja allkriips.

Scratchy kirjutas:

Mercar kirjutas:
Võtame näiteks aguutid. Loomal võib olla alleelideks: AA, või Aa või hoopis aa.
aa- lihtne mõlemad alleelid näitavad, et pole aguuti.

Miks siis on vaja üldsegi märkida aa, kui see ei tähista midagi? Kas siis, kui rott on aguuti värvuse kandja, samas endal seda värvust ei avaldu?
Veel ei mõista ma ka seda, kuidas saab teada, mis geenide kandja rott on. Kas rott kannab kõike neid.. alleele või geene (või kuidas nüüd nimetadagi ), mis ema ja isagi kannavad?
Ja veel kord aitäh, et viitsid seda keerulist juttu siin seletada.

aa- vaja märkida selleks, et siis kohe tead, et rott pole aguuti. Selles mõttes, et seal võib olla veel hulga muid geene mängus. Aga sa kohe tead, et aguuti ta pole.

Mõtle kui kirjas on:
Aa gg või AA gg - siis on tegu sinise aguutiga
aa gg - aga siin lihtsalt sinise rotiga.
Erinevus on ju olemas.
Kui oleks kirjas lihtsalt gg ja rohkem ei miskit siis sa teaksid, et sinine, aga kas karv ühtlaselt sinine või lähedalt vaadates armas ja kirju (aguutil) seda ju ei teaks.

Geenide kandmiseks nimetataksegi seda, kui tal on mingi geen, mis ei avaldu. Osad geenid avalduvad (nagu näiteks mitte aguuti olemine) vaid siis kui on kaks retsessiivset alleeli koos. Seega kui loomal on vaid üks retsessiivne alleel (Aa- näiteks) siis ta kannab mitte aguuti geeni- seega tema lastel võib see näiteks avalduda. Temal endal aga ei määra see midagi.
Selline geen on näiteks ka dumbo. Chudiku lapsed rotiga kellel dumbo geeni pole on kõik tavaliste kõrvadega. Aga neis on see geen olemas ja kui neid dumboga paaritada siis osad lapsed oleks dumbod. Sama lugu on sileda karva geeniga (võrreldes rexidega), tavalises rexis on nii sileda karva geen kui rex geen. Aga karv on lokkis, sileda karva geen ei saa avalduda...

Ega seda mis geene rott kannab alati ei teagi. Saab kirja panna need mis avalduvad. Lisaks osasid saab ka mõistatada vanemate järgi... Eestis on selles mõttes lihtsam, et väga põnevaid geene tavaliselt arvestada pole vaja- neid siin lihtsalt ei leidu. Siis ongi vaja rohkem mõelda värvi, markeeringu, karva ja vahel kõrvade üle.

laura188 kirjutas:Üritasin lugeda Mercari postitust kuni poole peale, läks suhteliselt sassi, üldiselt ma veel keemiat ei õpi ka, koolis ka nagu väga hästi ei lähe mate ja selliste ainetega. Huvipärast, kui paaritad rexi ja husky siis milliseid geene võib rohkem tulla või kuidas selle karvaga jääb? Vabandan väga et selle kohta küsisin, aga ma tõesti ei saanud sellest tekstist üldse aru...

Keemiaga pole siin küll miskit pistmist ja nagu öeldud paaritamisküsimused siia ei käi. Eelneva näite põhjal on need aga ise lahendatavad. Husky siis retsessiivne geen- niipalju võin vihjeks öelda.
Nagu sinu teistest kirjutistest näha- siis soovid tegeleda poerottide paaritamisega ja seda ei saa heaks kiita, eriti inimese puhul, kes geneetikast midagi ei jaga.

Scratchy kirjutas:Kas kõik markeeringut puudutavad alleelid algavad h-tähega? Kuidas saab määrata/arvata, mis värvi pojad tulevad?

Markeeringust enamuse annab jah see H. Lisaks on vahel vaja arvestada lauke, valgeid täppe või husky-t. Need kodulehel allpool ka kirjas.

Värviga on nii, et kui vaatad kodulehe näidete osa. Seal iga värvi jaoks geenid antud (või vähemalt enamuse).
Siis vaatad ema geenid ja isa omad sealt. Peamiselt tasub jälgida Eestis just A ja B ja G tähti nende kolme kombinatsioonist saad kätte mustad, pruunid ( okolaad) sinised ja vastavad aguutid
Ja siis vaadad eraldi missugused lapsed tulevad A geenide järgi (nt. osad aguutid, osad mitte), siis vaatad B geeni- osad näiteks mustad ja osad okolaadid. Ja siis vaatad mis näiteks kokku tuleks. Antud 2 geeni puhul on võimalusteks aguuti (A_B_) ja šokolaad aguuti (A_bb) ja lisaks mitteaguutidest must (aaB_) ja šokolaadpruun (aabb)... Ja nii teedki