Õnneks siinkanis pole kunagi mõnd pisilemmikut nö. vabas looduses kodust väljavisatuna näinud. Suuremates linnades on aga neid küll
Selgitustööd on küll mõttetu teha. Milleks? Kui inimene on lihtsalt võtnud endale maakodusse toreda ja pehme küüliku vms., et oleks tore lapsel mängida, siis teda ei huvitagi, et loomal ka mingid vajadused võiksid olla. Ja keda huvitab, kuidas oma lemmiku elu täiuslikumaks muuta, tuleb nagunii lontusse
Selgitustöö mõjub väga vähestele. Kõige tõhusam on selgitustöö vast laste seas, kes on suuremad loomaarmastajad kui täiskasvanud ja väärkohtlemine on tihti lihtsalt teadmatusest tingitud. Kui palju on räägitud, et kassipoegi ei tohi uputada? Kui palju on räägitud, et enne koera või muu lemmiklooma võtmist tuleb asi korralikult läbi mõelda? Inimesed on kahjuks liiga egoistlikud
Kõige suurem probleem on tõepoolest raha leidmine. Hüljatud pisilemmikloomi on palju vähem kui kasse/koeri ja nad pole nii vastupidavad ega ka ohtlikud, nii et inimesi üldiselt ei huvita, mis neist saab
Koertevarjupaikadesse aga ollakse ju küll nõus vastu võtma ka pisilemmikuid? Kes tahab, võib sealtki endale lemmiku leida. Sellise varjupaiga ülalpidamine ja loomine jääks vaid fanaatikute mureks, ma arvan.