Tunnistan, mina olen üks selline paha inimene, kes laseb oma merisigu väga harva põrandale. Aga mul pole päris normaalsed merisead ka
Nimelt, kui nad põrandale lasen, siis jooksevad nad kohe voodi alla oma lemmiknurka ja lasevad sinna hiigelsuured pissiloigud ning hunniku junne ka ja siis ise külitavad ja mõnulevad seal pruuniplögases virtsavees. Et aga mõnulemist veel paremaks teha, keeravad tagumikud üksteise peale ja lasevad üksteist pealt ka pissiseks. Kusjuures puuris ei tee nad seda kunagi! Vahepeal nad muidugi ei lähe kohe sinna lemmiknurka virtsavanne võtma, vaid enne teevad toas pissisõja. See on selline võistlus, et kes suudab suurema osa toapõrandast märgistada, on võitja. Boonuspunkte annab kaasvõistleja märgistamine. See võistlus käib nii, et mõlemad jooksevad mööda põrandat ja mööblialuseid ning veavad tagumikku mööda maad, millest jäääb järele pissirida. Teisest meriseast möödudes keeratakse tagumik küljele ja pritisitakse teda distantsilt. Kui põrand saab pissiridasid täis ja võitja on välja selgitatud, siis pöördutakse voodi alla virtsavanni tegema. Seal lebatakse niikaua kuni perenaine nad vannist välja tõstab ja ohates kogu toa põrandat pesema asub. Nii et põrandale saavadki mu merisead ainult siis, kui mul nagunii oli põranda pesu plaanis.
Kui mul oli ainult üks merisiga, siis tema sai küll rohkem väljas käia, mul oligi puuri uks kogu aeg lahti ja ta ise käis sisse-välja, kuna tahtis. Praegu on neil suur jänesepuur (et nad ikka joosta saaksid) ja sellel puuril on nii kõrge äär, et nad ei saa ise välja. Aga ega see vist tore oleks ka, tuleks töölt, astud lirts-lirts mööda tuba
P.S. Just mõtlesin, et võiks nad täna jälle välja lasta. Ma iga kord loodan, et täna pissisõda jääb ära, ja lootus sureb viimasena