Postitas Lind1100 » 16. juuni 2018, 17:01
Ilus,looduskaunis koht oli, kohe jõe kaldal. Sai asju arutatud ning ühe inimesega ka natuke pikemalt niisama elust räägitud. Muuhulgas õnnestus mul, tõsi küll, paadisilla üks laud keskelt pooleks astuda - midagi hullu ei juhtunud, rääkisin juttu ja vaatasin jõge ning ühel hetkel langen ühele põlvele, teist jalga pidi silla sees kinni nagu õudusfilmi tegelane, keda parasjagu taga aetakse*...
(*Need, teadagi, lendavad alati ninuli, kui põgeneda vaja on.)
Inimesed, märgake head, mitte halba! Kõik pole nii nagu paistab.
Ettevaatust, rott on väljas!