Nädalavahetus alanud, Karoliinil kõht täis söödetud, kutsikad kolistavad oma tühja kausiga, vihjates, et võiks nagu arvuti juba käest panna ja seda täitma asuda.
Mind ei häiri niivõrd lume sulamine, kui libedus. Hommikul oli kohati päris libe. Paar päeva tagasi lendasin käpuli, Pätsu pääses lahti ja autotee oli lähedal. Õnneks ta vist ei saanud arugi, et lahti oli, liikus ikka samas tempos
ja tuli kutsumise peale juurde. Ma kardan lahtiselt liikuvaid koeri, eriti suuri, kuna Pätsik on pisike. Meil on väga vedanud, et Türil enamasti jalutatakse koeri rihmas või on nad turvaliselt aia taga. Paar hiiglast on tahtnud tulla tutvust tegema, aga ma ei riski. Päts pistab ka röökima suurte peale ja ma ei tea, millega see lõppeda võib. Peremehed - perenaised küll karjuvad, et ei ole vaja karta, ta tahab ainult mängida, on ülisõbralik musikoer jne.
.Ühe pontu peremees nii muhedalt ütles, et tema suur poiss pole veel kedagi hammustanud. Aga võib olla pole talle ka mingi valge nähvits ninna karanud.