Ma küll mängust väljas kahjuks, aga postitada vast ikka võin vahel.
Käisime täna esimeses tantsutunnis valssi õppimas. No niiiiiiii lahe! Ma poleks uskunud, et mul nii lihtne on, aga haarasin lausa lennult. Tiidul muidugi palju raskem, aga küll saame hakkama.
Õppisime siis kolme põhilist sammukombinatsiooni. Alguses aeglaste meloodiatega, hiljem kiirematega. Päris avavalsi lugu (M. Nuude "Avavalss") on päris kiire, selle kiiruseni ei jõudnud, kuid juba ligilähedale. Alguses olime ikka mõlemad päris kanged, aga lõpupoole hakkas juba täitsa sujuma. Mind segab täiega see, et mul on liiga hea rütmitaju ja muusikatunnetus.
Alguses ikka kui rütmiga puusse panime, siis ma automaatselt tahtsin kohe kontrolli endale haarata ja juhtima asuda, et ahah, läksime muusikast välja, pisike paus ja alustame uuest taktist, siis õpetaja koguaeg manitses mind, et Sandra, ei juhi, Tiit juhib. Kui läheb nässu, siis tulete koos välja, tunneta partneri liikumist. Mul oli natuke raske kontrolli käest anda, eriti nii lihtsa rütmiga nagu valsitakt on, ma ju 10x keerulisemate rütmidega harjunud, kõrv kogiaeg kuulab muusikat ja jalad automaatselt tahavad parandada, kui rütmist väljas. Minu jaoks oli keeruline just usaldada partnerit, kes on minust kehvem tantsija. Ma sain aru, kus Tiit eksis ja sain aru, kuidas seda parandada, et väike paus ja uue takti algusest, aga õpetaja manitses kohe, et ma ei tohi juhtima asuda. Pealegi tahtsin Tiitu aidata, na niigi närvis ja palav ja juhe koos. Ma olen ju harjunud olema tantsides jõuline ja hästi muusikasse, ses suhtes oli mul keerukas. Kuid lõpus kiiremate muusikatega läks juba päris hästi, peaaegu ei eksinud ja kui läks metsa kergelt, siis ma suutsin jääda juhitavasse rolli ning tunnetada partneri liikumist ja suunamist. Ühelt kombinatsioonilt teisele üleminek muutus ka tunni lõpuga palju sujuvamaks, alguses läks seal ikka metsa ja rütmiga puusse. Üks viimaseid muusikaid oli hästi kuulus viini valss, ma ei tea, kust pärit ja kelle oma, ei suutnud meenutada, aga no maailmakuulus meloodia. Vabalt võimalik, et üks Straussi valssidest. Sellega läksime mõlemad tantsu sisse, vähemalt mul oli tunne nagu "päris", oleks tahtnud hoogsamaid pöördeid võtta ja lennata lausa, aga Tiit muidugi poleks veel suutnud järgi tulla. Lai naeratus oli näol ja nii hea olla, liblikad lendasid täiega kõhus. Ka Tiit naeratas mulle nii rõõmsalt vastu, tundus, et ta tundis ennast ka hästi. Pärast ütles, et täitsa rahul oli, keeruline on, aga hakkama saab.
Uus tund kahe nädala pärast, 11. märtsil, nii ootan juba. Niiakaua karm korraldus kodus harjutada, mida täna õppisime.