Alates oktoobrist on karvikuid neli! Lisandunud on tegelane nimega Niki. Seesama tegelane, kes kunagi ammu Mupsut omaks ei võtnud
Temast on juttu päris teema alguses, kes enam ei mäleta või varem lugenud ei ole. Lühidalt - Niki oli minu venna deegu, kellele võeti seltsiliseks Mupsu, aga kuna nad ei klappinud, siis olin mina nn Mupsu päästeingel ja võtsin ta endale.
Niki kaaslane Pisi lahkus u aasta tagasi, mis oli üllatav, sest hoopis Niki oli see, kes jäi haigeks. Täpselt ei tea, mis tal oli, aga arvatavasti väike insuldi moodi asi ja vist põhjustatud suhkruhaigusest. Algas kõik kaest silmas, mille vastu hakkas kohe ravi saama. See aga ei mõjunud talle hästi, tegi nõrgaks, kuni loomake ei võtnud enam hästi jalgu alla, pead hoidis ühele küljele viltu ja haige silm ei hakanud enam nägema (kas just silm päris pime, seda ei tea). Mäletan, et magas enamus ajast pesas, kus siis Pisi talle salvakaid käis tekina peale panemas. Aga Niki sai ravi ja taastus, võttis vaikselt jalgu alla, hakkas rattas jooksma.... Ja siis jäi Pisi haigeks, tekkis suur munataoline kasvaja moodustis, mille küüsis ta kaua piinlema ei pidanud.
Niki muutus hiljem aga üksi elades nukraks, pesitses pesas päevad läbi magades, ei söönud ta enam ka suurt midagi. Ainult kass oli see, kes käis temaga läbi klaasi jutustamas, siis Niki vilistas talle vastu. Vend läks vahepeal oma elu peale, selletõttu Nikil oli ka igav. Vanemad tegelesid, aga mitte nii palju. Siit tuligi mõte proovida ta enda loomade juurde võtta.
Kuna Niki ei ole titt, vaid samuti 6 aastane deegu, siis ma muidugi natuke pelgasin. Aga ei, kohe oli näha, et niiväga otsis seltsi, pistis minu deegudega jutustama ja eriti meeldis talle Armiina, keda pidas lapseks. Nii sai peale tutvustamist lastud ta suurde puuri elama. Ema naerab, et Niki sai koha vanadekodusse
Esimesed päevad ja nädalad möödusid peamiselt magades, sest nii nii mõnus oli kellegi kaisus üle pika aja magada! Kõik kolm said muidugi ka karvastiku suurpuhastuse Niki poolt
Elukohta õppis tundma päevaga. Tegin mõned järsemad kohad turvalisemaks, sest ega tal see liikumine väga hea ei ole, sest peab vaatama ühe silmaga ja pead hoiab ka natuke viltu. Nüüd on tal juba natuke raske hüpata sellepärast, et on paksuke - hea isu tuli tagasi ja on kaalus juurde võtnud.
Kui esialgu kulges elu rahulikult, siis nüüd juba kuu vähemalt, teeb see loomake tralli. Kus ta võib meeletult närida, KÕIKE ja seda vastu ööd! Alustab 23.45 kell 1 öösel veel magada ei saa. Vahepeal peab pause. Oi kui palju on ajanud meid öösel kella poole 3 paiku üles.. ja veel kell pool 5 ja kella 6 ajal, oeh...
Ta on selline ülbik, et keelamine, vilistamine jm häälitsused, mis minu loomi oleks juba ammu ära ehmatanud, talle ei mõju. Laseb ikka edasi. Päeval, õhtul kui olen kodus olnud, ei kuule, et ta näriks, pigem magab või jookseb rattas.
Kõigil on üldse loll komme tulnud, hakata siis sööma, kui on magamaminemise aeg (u kell 23 või peale seda). Närivad seal 45 minutit, kaklevad toidu pärast, siis käib igaüks joomas... Olen hakanud söögikaussi ööseks ära võtma. Aga puuri ma närimiskindlaks teha ei saa.
Varsti hakkan Nikile andma vitamiine - arstiga on juba räägitud. Ehk tal aine puudus, et niimoodi hullunult närida tahab, või siis on lihtsalt närvid läbi. Närvilisem on ta kindlasti, võrreldes teistega, sest ega tema rahulikult paigal ei püsi kui neid jooksutan, siblib aina edasi - tagasi.
Kui magab, siis ei huvita teda miski. On hästi julge ja kartmatu tegelane muidu.
Mupsust natuke:
Tema silmad hakkasid kaks kuud tagasi rähma ajama, eriti üks silm. Sai puhastatud kummeliga, mis aitas, aga varsti tuli tagasi. Siis tegin rohukuure talle ka juurde (ikka see sama põletikuvastane tilk, mis talle kunagi kirjutati). Sellest oli kohe abi. Aga ainult seni, kuni kuur sai läbi. Silm läks äkki üleöö nii koledaks, et ehmatas ära. Oli pool kinni, limane, punane ja nagu paistes. Arst vaatas ja näitas, et silmamuna alt oli kohe selline verine see silm ja kahtlustas (aju) kasvajat, mis siis lööb niimoodi silmas välja. Sai silmatilgad 2 nädalaks. Ptui ptui ptui, aga kui arst kuulis, et silmake sai terveks, ei uskunud ta oma silmi, sest arvas, et see kukub tal kohe välja. Oli mingi infektsioon vist.
Armiinast natuke:
Temaga on mul ka väike mure. Nimelt vaatan mina ühel päeval, et nina juures karvutu laik, samuti silmade ümbert karvad kadunud.
Söömisega on endiselt nii, et ta mammutab nagu vanaeit - pooled ilastatud toidutükid kukuvad maha. Närib nii, et vahepeal nühib oma esihambaid ja teeb suud lahti, nagu jääks talle toit suhu kinni. See probleem hakkas juba ammu, arst on isegi suu üle vaadanud ja hambaid igaks juhuks lühemaks lõiganud, aga kõik oli korras.
Nüüd lähen uuesti näitama. Karvade koha pealt niipalju, et äkki tegemist lestalistega vms, et peab proovi võtma.
Krõõbust natuke:
Tema on mul samuti imelik viimasel nädalal olnud. Ei tule enam välja teistega jooksma. Kui enne tuli, tegi mõned lühikesed uudistused ja jooksuga koju tagasi. Nüüd ta terve nädalavahetuse tegi omale vist pesa pappkasti, näris seda põhjalikult ja jäi sinna sisse kükitama. Välja jooksma ei tulnud. Samuti mitte sellel nädalal.
Väliselt on kõik ok, silmad säravad, uudistab pea kastist väljas, kui tema poole pöördun, samuti käib söömas. Masendus on tal äkki, või mingi ebakindlus...kuigi enne ta jooksis oma kolme jalakesega ju vapralt väljas ringi ja puuris ja rattas, aga nüüd valis omale kükkamiseks pappkasti
Sai vist enam vähem kõik kirja pandud.
Pildid:
http://s1141.photobucket.com/user/Aitralla/library/Deegud?sort=3&page=1