Tere Teile kõigile! Pöördun oma murega Teie poole, sest ei oska mitte kuskile mujale pöörduda. Nimelt suri mõni päev tagasi meie palavalt armastud Jänku
Ta oli 4 aastane ja toodi meile eelmise aasta emadepäeval. Ma alguses hirmasti kartsin, et kas saame Jänku pidamisega hakkama, sest meil ei olnud enne kungi jänestega nii lähedalt kokkuputeid olnud. Lugesin internetist läbi kõik, mis küülikute kohta kirjutati.Teie lehelt sain ka palju vastuseid oma küsimustele ja julgust. Saime ilusti hakkama, kuni mõni päev tagasi meie Jänku suri. Nüüd tagantjärgi tean täpselt , mis ma valesti tegin aga kahjuks see teda enam tagasi ei too... Meie jänku ei tahtnud suviselt menüült kuidagi talvisele menüüle üle minna ehk siis ei olnud ta nõus kuivatatud heina sööma, vähemalt mitte seda, mille olin koju ostnud. Tagntjärgi tean, et oleksin pidanud kohe, kui märkasin, et ta seda heina ei taha, minema poodi ja uue, mõne teise tootja heina tooma... Tõin talle värsket rohtu nagu terve suvi iga päev ta oli harjunud saama aga vähem, et ta hakkaks ka kuivatatud heina sööma. Aga ta ei hakanud... Kuivatatud hein, porgand, puhas joogivesi,soolakivi ja jänkudele mõeldud spets. graanulid olid tal kogu aeg olemas, millestki puudust tal ei olnud. Alguses hoidsime teda rohkem puuris ja lasime välja ainult siis, kui ise kodus olime. Kuna korjasime maast ära kõik, mis jänkule ohtlik või millega ta pahandust võiks teha, siis üsna pea ei pannudki me teda enam puuri kinni vaid ta oligi kogu aeg lahtiselt ja me pidanud seda kahetsema, sest ta oli tõesti hea iseloomuga Jänku ja ei teinud pahandust, kui muidugi välja arvata see, et näris 2 ust alt natuke ära aga me ei riielnud temaga, sest see oli tema viis meile teada anda, et palun tooge mulle uued värsked oksad mida närida. Põrandaid puhastama pidime sellepärast muidugi iga päev, sest mõni pabul või heinakõrs jäi vahest ikka talle kasuka külge, mis siis talle sobival ajal kuskile korteri põrandale pudenes aga muidu käis meie Jänku ikka ilusti oma puuris saepurugraanulitega täidetud nurgas wc-s (nagu kassid käivad). Kui me hommikul ärkasime ja korteris ringi liikuma hakkasime siis ootas ta juba oma puuri ees oma hommikust pai ja kui hakkasime tööle-kooli minema, siis sättis ta ennast ukse alla, et järgmised paid teha ja meid uksest välja saata. Koju tulles tundis ta meid ilmselt sammude järgi ära, sest kui tuppa astusime, siis meie Jänku juba ootas meie paid ja seda mida põnevat me talle tõime.... Suvel võtsime ta selliste kohtade peale kaasa, kus ta sai murul vabalt ringi joosta ja kus teadsime kindlalt, et pole teised loomad häda tegemas käinud ja ta ei jooksnud meist kaugemale mõnikord vaid ainult mõne tiiru ümber kasvuhoone. Selline mega hea Jänku oli meil... kui ma vaid poleks teinud tema jaoks saatuslikku viga, oleks ta veel meiega ja poleks nii palju kurbust siin ilmas ja vastikut vaikust meie toas....
Minu 13 aastane tütar nutab ennast igal õhtul magama ja ega ma isegi teisiti ei saa.... ja ka hommikud algavad kurvalt....
pole kedagi kes ootaks ja mõnusalt hambaid naksutaks või heina krõmpsutaks..... või koridoris jalatseid loobiks... see vaikus ja tühjus ajab meid hulluks. Teie kui kogemustega jänkude omanikud palun ütelge mulle, kas võin võtta uue jänku, kuna eelmise jänkuga tegin vea ja jäin temast ilma..... kui vastus on jah, siis kui ruttu seda teha võiks.Teadvustan endale, et ei tohi võtta kedagi tema asemele vaid meie ja uue jänku rõõmuks aga selline vastik vaikus ja liigne puhtus meie kodus ajab meid kõiki seal hulluks, hetkel on seis selline et kõik meie pere liikmed neelatavad enne kui tuppa astuvad, sest teavad et seal pole kedagi ees ootamas..... Palun abi, sest oleme hulluks minemas! Või peaksime hoopis psüholoogi poole pöörduma?