Postitas Ritney » 16. august 2015, 22:48
Tere, ma olen siin uus liige. suure rutakusega ja ka lollusena sai eile koju toodud 2 tuhkrupreilit. Sai ostetud ühe venelanna käest okidoki kuulutuse kaudu. lollusena vast seetõttu, et ei mallanud ära oodata kevadet, mil oleks saanud korralikult kasvataja käest paberitega hoolsalt kasvatatud tibina võtta. Nüüd siis ka suure portsu otsas. Täna sain mõlemalt neiule päris korralikult pureda, üks kord oli minu enda süü tõttu, läksin kartul käes pai tegema, kui ta oli transpordipuuris. Nüüd on mõlema käe sõrmed lõhki kistud, küünte all verevalumid ja sõrmed tulitavad ja meeletult üles paistetanud, isegi raske siin trükkida.
lugesin läbi hammustamise teema ja nipid kõrvataha ka pandud aga vot mina ei suuda puremise ajal küll mitte midagi teha, ei nipsu anda ega tutistada. Nad lihtsalt ei hammusta vaid purevadki, nii kiirest ja nii valusasti, et kui ma midagi üritama ka hakkan, siis võtab ta kohe kõrvalt kinni ja veelgi tugevamalt ja sügavamalt. Eks ma aga ikka üritan.
Tuhkrud on min u ammune unistus, ja kui nüüd lapsed (poisid- 5a ja 8a) lemmiklooma koju soovisid, siis oli kohe kindel, et tuleb tuhkrutüdruk. Mees aga arvas, et äkki on kahega lihtsam, et siis nad mängivad ja tegelevad enesega ka ise rohkem, ja sel ajal kui me tööl/koolis oleme, siis neil ei ole igav. Seega sai toodudki koju kaks neiut - Sündisid nad aprilli lõpus, seega on juba üle 3 kuu vanad, vaktsiinid on kõik veel tegemata, igasugused tõrjed ka arvatavasti, ja küüsi pole vist ka ei tea mis ajast lõigatud, kui üldse kunagi. Homme lähen teen tiiru arstijuurde, vaatan mis nad räägivad ja kas saan aja, loomadele. Ise on nad nii armsad ja elavad, et väga kurb oleks, kui me ei saagi läbi, aga nad on siin veel nii vähe aega olnud, et praegu veel vara ütelda. Aeg näitab.
Miks ma aga siia alla kirjutasin, on see, et äkki keegi tuhkru omanikest pesitseb ka Saaremaal. Oleks hea tutvust teha ja näpunäiteid saada. Saaks ka kokku, nii ühe kui teise juures, et elu-olu näha ja et minu metsikutest neiudest ka ikkagi saaks loomad, keda julgen vabalt lastega koos lahti lasta, sülle võtta ja pai teha ning mängida, ilma, et peaksin kartma enda puruks puremist ja rebimist.
natuke oma neiudest:
Heledam (beežikas) on natuke suurem, ta oskas ise kohe potil käija, on aktiivsem, energilisem, lubas algul end korra süllegi võtta ja pai teha. Tundub selline väga taibukas.
teine on musta värvi, väike, nääpsuke, siiani on potil käinud 1 korra (nüüd viimane kord), muidu laseb kus aga juhtub, ka söömise ajal söögi kõrvale. uute asjade leiutamine ja proovimine võtab kauem aega, isegi juua ei oska väga korralikult, on pudeli tila kallal hammastega. End puudutada ei lase on kohe puremas, see pole enam nagu hammustamine vaid vihaga puremine.
Nii, et auuuu, Saaremaa tuhkru omanikud.