Kuna üks kasvatuse Moonshine kutsikatest leidis tee minu juurde, kirjutan kuidas meil temaga läinud on.
Sviby on üks ütlemata tore tuhkruplika. Alguses oli meil temaga arusaamatusi teemal, et varbad ei ole hammustamiseks ja kõike ei tohi närida. Nüüd kui ta on 1.5 kuud meie juures olnud, on asjad paranenud. Saab aru, kus tuleb käia potil, enam ei himusta varbaid ning suhtleb Jokiga. Samuti suudab genereerida pahandusi. Tema jaoks ei ole mingi probleem ronida tooli peale ja sealt üks haaval asju varastada. Mänguasju teame juba ammu, kust otsida. Ruuteri wifi antenniga tegi 1-0, antenni kahjuks. Snorgeldamas käib igapäevaselt veekausis, mis on juba telekatuppa kinni kiilunud. Liivakast tuleb alati tühjaks kaevata, kui see puhtaks tehakse.
Meie seda pisikest pudinat ei kahetse, samas kahetseb Joki seda, et temaga kunagi tegemist tegi, kuna kui Sviby hoo sisse saab, siis tema enam maha ei rahune. Meie ütleme selle peale, et Sviby on katki jälle, kuna kõik käib suure kugina saatel.