Tere kallid Pisilised!
Alustuseks palun südamest vabandust, et pole teid üldse kursis hoidnud, aga meil läheb päris hästi. Kahjuks pole olnud aega ega viitsimist eriti kirjutada, aga nüüd proovin viga parandada.
Alustan siis algusest..
Esiteks, Sipsik on saanud endale uue nime. Mingil põhjusel juhtub alati meiega nii, et loom ütleb meile ise oma nime ja see juhtub harilikult mitmeid kuid hiljem. Sipsikule otsa vaadates saab kohe öelda, et ta nimi on Nuffi - sama oli omal ajal ka Kõpsiga. Ta lihtsalt on Nuffi näoga ning jällegi mõtles selle nime issi.
Nüüd siis tähtsamate asjade juurde.
Nuffi on vahepeal täisväärtuslikuks alfaisaseks saanud ning otseloomulikult olen mina tema sihtmärk nr 1. Ta on tõeline psühhopaat, kes jälitab, pritsib, jobistab ja mõmiseb enamasti vaid minu peale. Seega on asi nii kaugel, et ta väärtuslikud munad on tõelises hädaohus. Kuna me pole temaga veel üldse arsti juures käinud, siis tuleb ilmselt see retk varsti ette võtta. Asi on lihtsalt nii hull. Ja mida rohkem teda tõrjuda, seda rohkem leili ja vihasemaks ta läheb..
Toiduga see poiss pirtsutab - asju, mida ta sööks, on väga vähe. Kurki, kapsast, arbuusi ja muidu selliseid asju ta ei söö. Ma ei tea, kas ta isegi vett joob, sest teda kohtab väga harva joomas. Nüüd järele mõeldes, oligi ilmselt Kõpsi liigjoomine suur ohumärk, mida me ei märganud. Värsket heina ta sorteerib, graanuleid samamoodi. Eksootikat ta ei söö, aga rosinaid armastab ta küll, aga neid ei saa ta kuigi tihti. Šokolaadikatse oli positiivne - seda tahab ta samamoodi nagu Kõpsi, aga seekord ta seda ei saa..
Õues käib ta ilma traksideta, annab enamasti kätt ka, aga vahel mänguhoos on tükk tegu, et teda kätte saada. Üldiselt on ta paras tuulepea ja tossike. Kõpsi oli selline asjalik mõnuleja, kes ei tormanud pea eest tulle, aga Nuffi on selline hull. Esimene kord lahtiselt õue saades pani ta pea seljas minema koerakuudi poole ega kartnud midagi. Nüüd on ta natuke targem..
Ta on paras rahmeldaja - õhtuti kappab ta toas ringi ning pikutamas näeb teda harva. Enamasti jälitab ta mind ja jookseb köögist elutuppa. Ronija ta ei ole - Kõpsi võis turnida kõrgustes ja julges kõikjalt alla hüpata, aga Nuffi pole selline. Sülest maha hüpata ta ei julge, isegi mitte siis kui jalad sirgelt ette viia, et ta saaks nn silda pidi alla tulla. Lauale ta seega ei roni.
Poekottides sobramas käia talle meeldib, samuti kui minna toidukapi juurde, kus hoitakse tangaineid ja tema sööki, teab ta täpselt, et seal on tema nänn ja söök. Siis meeldib talle kappi ronida, täpselt nagu Kõpsile..
Hetkel on vist kõik - selline põhiülevaade on antud..
Aa, üks huvitav tähelepanek - eile, 17.08., oli Nuff väga apaatne ja kurb.. Justkui oleks ta leinanud.. Ta lihtsalt kössitas nurgas ega otsinud kontakti.. Ehk ta teadis, et tol päeval, aasta tagasi, lahkus Kõpsi..
Meie pere vahepealsest elust siis ka seda, et 5 väljas elavast pereliikmest on alles jäänud vaid kaks.. Pean siinkohal siis ka neid meeles, Kratt läks vikerkaaremaale jalapealt ja loodetavasti rahulikult, Muri ja Liisi läksid aga tuttava veterinaari juures:
Kratt 1996-2011
Liisi 1998-2012
Muri 1999-2012
Ning kuna eile sai aasta ka Kõpsi surmast, siis pean ka teda meeles:
Kõpsi - ??.08.2008-17.08.2011