Terru aka Terror on vist pime.. Ta ei tee teist nägugi, kui keegi teda vaatab või tema juures toimetab. Reageerib aint õrnale tuulele ja jutule.. Rattas jookstes võib tema eest käega vehkida ja tõmmelda, kuid jookstakse edasi. Kui öelda korra vaikselt Terror ehmatakase end pool surnuks. Ka jälgib ta kuulates ümbrust rohkem, kui teised. Samuti on tal ilmselt poest jäänud alles kompleksid, et kui süüa antakse peab selle kohe ära sööma.. Nii nagu uue söögi paneme, ei viida seda pessa ega peideta ära vaid süüakse koha peal terve tops tühjaks. Isegi neid kuivanud saiatükke ja rohugraanuleid ei jää järgi. Duracell ja Mömmi ei võta neid suu sissegi vaid loobivad puurist välja.
Sama toimub Terroril ka joogiga. Kui uus vesi panna juuakse kiirelt võimalikult palju, et äkki enam varsti ei saa.
Duracelli kõhu närimine ei ole läinud paremaks. Järgmine kuu lähme nende kahega arstile.
Mömmi on muhe tegelane edasi. Ainult jube näriline. Kuna ta närib absoluutselt kõik asjad puuris ära mida panna, pidime talle maja ja korrust ühendavaks toruks panema peaaegu 1 cm paksuse kanalisatsiooni toru. Ja muideks, ka seda näritakse.. Nii 2 cm pikkune ovaalne osa on järatud. Vähemalt ei tohiks hammastega probleeme tekkida.