Postitas Merily » 04. jaanuar 2011, 22:53
OT: Puru käpake enam punane ei ole ning kondiotsa ka ei näe. Mingisugune kärn on tal seal peal. Otsustasin, et kui järgmiseks nädalaks on hullemaks läinud (või kui paremaks pole läinud), lähen arstile. Ehk saame jälle antibiootikume.
Ma otsustasin Puru siiski suurde puuri jätta. Diivanil jalutades ei teinud keegi mingit nägugi, et Puru uus on. Pisike jooksis ringi, nagu kõik teisedki ning tundis sellest suurt rõõmu. Ma kipun arvama, et lahkutõstmine teeb olukorra hullemaks ning Puru veelgi kurvemaks. Ma nägin, milline ta oli üksi ning milline koos teistega (olgugi, et mõned "teised" teda kiusavad). Üksinda olles istus ta päevad läbi kurva näoga puuriukse taga ning ootas, millal välja saab. Nüüd, kui kiusajaid silmapiiril pole, jookseb puuris ringi ja silmad säravad peas. Ma näen teda iga päev ning on selgelt näha, et üksinda oli ta kurb.
Mida ma veel otsustasin, on see, et kui öösel kismaks läheb, tõstan kiusajad eraldi - seda kuni hommikuni. Päeval tõstan nad mitmeks tunniks diivanile, sest seal on suhted paremad.
Ahjaa, haavakestest pidin ka rääkima. Need on tillukesed ning kaugelt neid näha ei olegi. Peab karva sees "tuuseldama", et neid üldse näha. Samaväärsed nendega, mis mul endalgi rottide turnimisest käte peal on.
Ma ei taha midagi ära sõnuda, aga mul hakkab lootus tekkima - praegu on puuris vaikus ning Puru lasi isegi Heloora Sinimajja (esimene kord, kui keegi seal Puruga kahekesi oli!!!). Diivanil läks ju ka kõik hästi... Arvan, et ma paanitsesin üle, sest Purul on mitu probleemi ning seega mul topeltmuretsemist.
Uskuge, ma ei taha oma loomale halba. Teen kõik Purule nii meelepäraseks, kui üldse võimalik.
Aitäh teile kiire vastuse eest!
Kalle, Ibäk, Ziblak, Sigur, Aili, Biru, Piu, Tärts, Ossa, Mustikas, Ants, Imbi, Kustav, Oskar.