Tegelikult oleneb tuhkrust, see hüppamine. Nö metsikuma verega tuhkrud on atleetlikuma kehaehitusega jad hüppavad ka ikka suhteliselt kõrgele. Lisaks on see hüppamine üldse väga individuaalne. Mul esimese pesakonnas oli 2 tuhkrut, Mustu ja Hashke. Mustu oli see kes pimesi hüppas igale poole, ta oli minu arust lendtuhkur. Isegi kui asi näis võimatuna kaugel või kõrgel, ta ikka hüppas, hüppas õhku ja maadus kuhu jumal juhatas. Teine tuhkur Hashke oli selline kes õhulende ei teinud, aga tema uus omanik kurtis et tema eest ei ole võimalik midagi ära panna, sest ta ronis müstilistesse kohtadesse.
mingi 70 cm võib kõll tuhkur ületada. No nt kui nii kõrge barjäär panna toa vahele, siis tüenäoliselt korduvate hõpetega ja lõpuks küünte ääre taha saamisel on see barjäär võimalik ka ületada.
Minu tuhkrutest on Latte ja Dumle ülimalt visad ronijad. Aura ka aegajalt. Paksus neid ei takista
Samuti pole lõhikesed küüned alati argumendiks.