Nii, üritan nüüd lünki täita. See, kui kauaks üks või teine vaktsiin mingil liigil immuunsuse annab, on selgeks tehtud katseliselt ja selleks peab olema tehtud piisav hulk uuringuid. See tähendab, et vaktsineeritakse just uuritavat loomaliiki ja siis mõõdetakse teatud aja möödudes, kui palju tema veres antikehi alles on või kas neid on üldse tekkinud. Seegi on kirjas konkreetse vaktsiini infolehel. Näiteks olen üsna kindel, et inimesi - sealhulgas ka mind ennast
vaktsineeritakse samast potist pärit vaktsiiniga aga hoopis viie aasta tagant. Tootja on sama ja mis vahe on minul ja sama raskel, noh, ütleme koeral?! See on muidugi rumal nali aga mine sa tea...
Parvoviirusest oli veidi juttu, see on Puppys koerte parvoviirus, mida esineb kindlasti aeg-ajalt - paar korda aastas on puhangud. Põhiliselt tuuakse seda Eestisse ebaseaduslikult - loe: dokumentideta ja vaktsiinideta lõunapoolsetest riikidest, või siis hoiupaikadesse hulkuvate või tänavalevisatud kutsikate pesakondadega. Naaritsate aleuudi haigust esineb farmides ka puhanguti. Puppyga vaktsineeritud tuhkrutel annab analüüs aleuudi haigusele positiivse vastuse just sellepärast, et tegemist on nn sugulasviirustega.
Vaktsineeritud kuid siiski koerte katku haigestunud loomadest võib leida materjale internetist. Samuti on seal saadaval kõikide ravimitootjate poolt kõikide ravimite infolehed. On juhtumeid, kus väidetavalt just vaktsineerimisjärgselt on loom haigestunud. Kuid seda on siis juba raske kindlaks teha, kas seda viirust polnud tema organismis juba enne vaktsineerimist. Vaktsineerimisega viiakse organismi piltlikult teatud väike kogus viirust, millega organism siis võitlema hakkab ja töötab välja spetsiaalsed kaitsefaktorid - antikehad. Kui seda viirust on liiga palju - näiteks on loom selle juba kuskilt enne saanud, või on organism nõrgestatud mingi muu haiguse või stressiga, võibki ta haigeks jääda.
Teadlikult vaktsineerimisest keeldujaid pole ma kohanud, vähemalt pole nad seda otse välja öelnud ja kui tegemist on vabatahtliku vaktsineerimisega, siis ei pea me seda ka sunniviisiliselt või rahatrahvi ähvardusel tegema. Soovitame kindlasti. Meie riigis pole nii palju tuhkruid, et saaks öelda, kuidas on vaktsineerimata tuhkrute tervis. Mujal olles, on nad ikka vaktsineeritud olnud.
Andsin, muide just maaletoojale ülesande uurida Febrivac kohta. Kui midagi teada saan, annan siin edasi. Küsisin üksikdooide võimalust. Las uurivad. Seni pole kuidagi mõeldav selline ühisvaktsineerimine. Reaalselt võttes pole võimalik seda teha kogu Eesti tuhkrutele tunni aja jooksul. Isegi kui seda teha mitmes jaos. Hetkel ei oska ma öelda ka selle vaktsiini maksumust ei 100 ega 250 kaupa. Pommitasin oma küsimustega firma esindajat väga ootamatult. Aga, endiselt, jagan siinse seltskonnaga kogu saadud infot. Ma ei tea, kui palju reaktsioone sel vaktsiinil on - kes seda farmis nii täpselt teabki. Ja sinna ise ma vaatama ei lähe - samadel põhjustel, miks ma ei lähe kunagi enam koerte varjupaika ega kuskile mujale sarnasesse asutusse.
Kennelköha kohta - seda haigust tekitavad mitu viirust ja bakterit koos. Osade vastu nendest saab koeri vaktsineerida. Osad on ilmselgelt sellised, millega nakatuvad ka teised loomaliigid, sealhulgas inimene. Päris tihti on mitmesuguste - vabandust - tatistel aastaaegadel levivate viirushaiguste perioodil haiged terved perekonnad - nii inimesed, kui koerad ja kassid ning tuhkrud. Liiga tihti juhtub seda, et lihtsalt kokkusattumiseks pidada. Aga viiruse täpseks kindlakstegemiseks on vaja palju raha ja seda tavaliselt ei tehtagi sest enamike viiruste vastu pole ravi. On, aga see, mis tapab viiruse, hävitab ka selle peremeesorganismi, st haige inimese või looma. Ravida saab viirusega koos tekkivaid bakterite poolt põhjustatud bakteriaalseid põletikke ja tugevdada haiget organismi, et see viiruste vastu võitlemisega hakkama saaks.
Viirustega on veel see jama, et kui ta läheb ühelt peremehelt teisele üle, siis ta võib muunduda ehk muteeruda ja siis on tulemuseks hoopis uus viirus. Sama juhtub siis kui ühes organismis saavad kokku kaks erinevat viirust ja need seal paljunevad. Siis on lapsel, nagu ikka, nii isa kui ema omadusi, päriselt pole ta aga kumbki.
Ravimiamet - ma arvan, et see on vähemalt üks "lemmikutest" igaühele, kes on püüdnud mõnd uut ravimit maale tuua, peab pidama aruandlust 126/330-ndikes originaalides, tõestama, miks ta andis maal elavale suure koera omanikule kaasa ravimi looma nägemata jne jne jne. Lisaks tegema selgeks tädikesele, kelle ainuke allesjäänud sõber on väike peni, kes vajaks äraelamiseks iga kuu mitme tuhande krooni eest rohtusid, samas kui on olemas ka odavam variant aga mitte sellele liigile kasutamiseks, et just nii see asi ongi ja kui ma talle seda odavamat rohtu välja kirjutan, riskin oma tegevusloast ilmajäämise või 18 000-kroonise trahviga. Noh, eks saad vast ise aru, milleks need jutumärgid seal.
Marutaudi vaktsiinina kasutan Meriali Rabisini ja koos Puppyga süstin puhtalt kogemuse tõttu. Algul hoidsin ka kaks nädalat vahet aga kuna kolleegid välismaal, kelle kogemused on kordi suuremad, teevad seda koos, siis hakkasin ka mina nii tegema. Seni edukalt. Ja tean mitteavalikest allikatest ka sealsamas Utrechti ülikoolis tehtud katsetest. et nii tehes töötavad mõlemad.
Kõik ravimid sisaldavad mingeid lisaaineid juba sellepärast, et kui neid poleks, tuleks nad valmis teha laboris ja siis kohe loomale sisse süstida. Poleks võimalik neid transportida ühest riigist teise ega ka mitte üle tänava ilmselt - meie kliimas võib-olla talvel oleks saanud.
Nii, ma nüüd rohkem jälle ei jaksa. Loodan, et keegi ei viitsi seda kõike läbi lugeda....
Igatahes pean ma ju kuidagi õigustama mulle süllekukkunud tiitlit - ma ei tea, mida ma küll selleks ära tegin!
Suur aitäh kõigile!
Eks ma püüan edaspidi ikka tõredam olla!
Kui sul pole olnud tuhkruid, siis sa ei tea, kui tühi on kodu ilma nendeta...