Sindrinahk parandab oma vea ja kribab kuis hiirtel läinud on
Hiired on kasvanud päris korralikult. Mulle tundub, et ka Liisu on teistele kasvus järele jõudnud. Siiski on ta mul kärbeskaalus. Luise on tumedamaks läinud. Tal on karvastikku rohkem mustasid karvasid ilmunud ja saba on minu meelest ka kuidagi tumedamaks pealt läinud. Kõige suurem inimesesõber on Luise. Ta on alati esimesena kohal kui käsi terrasse panna. Natukese aja pärast ilmuvad ka teised kusagilt hunniku alt välja. Siis kui mul midagi nämmi käes ei ole vaadatakse mulle äärmiselt ette heitva näoga otsa, et kuis sa siis niimoodi tulid. Külakosti tuleb ka tuua, kui kellegi elamisse trügid. Kui nad kätte võtta, siis on nad ka veidi rahulikumaks muutunud. Või olen mina lihstalt kiiremaks läinud
. Pärast terrasse tagasi panekut vaadatakse otsa, et oligi nüüd kõik või. Käe puuri panemisel tullakse käe juurde ja sirutatakse ennast ülesse, et ehk õnnestub veel välja saada. Ma olen neid ka diivanile lasknud. Luise ja Liise on ka maha patseerima läinud. Ma pole neid seal kohe ülesse võtnud ja lasknud neil niikaua maas olla kui teised diivanil. Pärast aga ei taheta ennast enam kätte anda. Diivanialune on mul varsti vast tolmust puhas
. Liisukene eksis ka ükskord maha ära, aga ta ullike tuli otsejoones minu suunas ja ma sain ta kätte ja seega ei saanudki magusat vabadust nautida. Eile õhtal kui ma riidesse hämaras toas panin, et Sulleriga veel viimasele tretile minna, vaatasin ma järksu, et joogpudeli tila külge on miskine salfaka tuust jäänud. Tahtsin hakata ära võtma ja lähemalt kaedes vaatasin, et Liisu joob hoopis. Hämaras toas ei olnd musta nähagi, vaid ainult natuke valget. Ma oleks vist infarkti saanud, kui käe oleks hämaras terrasse pand ja siis keegi oleks järsku liigutama hakanud. Viisakamaks on nad ka muutunud ja öösel nii palju enam ei kolistata. Vb on asi ka selles, et ma olen lihtsalt nii väsinud ja ei kuule neid enam läbi une. Liivavanne saavad nad ainult 2 korda nädalas nüüd. Teisipäev/kolmapäev ja siis pühapäeval. No selle peale minnakse alati pöördesse. Neil karv nii ilusti seljas läigib (piltide pealt on seda ka näha tiba). Kui neile uus munakarp panna, siis algul näritakse seda ja pärast kolitakse sinna magama. Kuid paraku on nad oma sisekujundamisega nii agarad, et natukese aja pärast kujundavad nad oma karbi täiesti auklikuks kuni ainult kaas alles jääb. Kuna ma neile koguaeg igast närimist üritan terrasse panna ja nad ka oma puidust tunnelit saavad närida, siis oma joogipudelit nad veel avastanud pole (ptüi ptüi ptüi), kuigi mõni üksik hambakriips on seal peal. Sellega on nad ka harjunud, et ma neid musitama kipun. Algul seda kardeti, sest arvati, et ma panen nad nahka. Nüüd lepitakse asjaoluga
. SullerTV pole kusagile kadunud ja alati kusagil üks silmapaar jälgib nende tegemist. Stiilinäide ka siis:
Pildile on neid ikka ja jätkuvalt mul raske saada, aga mõni klõps tuleb ka ikka välja. Mõned pildid siis hiirtest ka. Kõigepealt Liisu:
Liise:
Luise:
Liisu ja Luise koos:
Luise ja Liise:
Nüüd on vist mugavam, et ei pea linkide klõpsima piltide nägemiseks
.