Postitas triini22 » 20. mai 2010, 07:48
Mõned asjad veel millega peaks arvestama, kui sa oma liivakatele pojad teed. Isased pojad tuleb ema juurest ära võtta kuue kuni kaheksa nädala vanuselt. Kui sa selle aja jooksul pole saanud neid uude koju anda, peab sul olema lisaks üks vaba puur, kuhu nad panna. Vahel võib hästi minna ja nad saab panna ka täiskasvanud isase juurde, kuid ei pruugi. Liivakad on erineva iseloomuga ja kunagi ei või teada, mis võib juhtuda. Tean juhust, kus kokku ei sobinud isegi paarikuused pojad. Vana olija hakkas uusi ründama.
Mis sa siis teed, kui sünnivad nt kõik emased või kõik isased pojad?
Nagu Pinto ütles, on enamus loomapoodides olevad pojad õe-venna järeltulijad, kelle omanik ei teadnud/ei hoolinud, et nad erinevast soost on ja siis lihtsama vastupanu teed läinud ja pojad loomapoodi viinud. Lisaks on enamus Eestis olevatest hiirtest juba niisama suguluses, sest esimesed 6 liivahiirt tõi Eestisse 1997. a Tallinna loomaaed, kus neli neist on kahe vanema järglased. Nende hiirte järglastest pärinevad suurem osa Eestis olevatest hiirtest, uut verd on väga vähe välismaalt juurde toodud. Et saada liivahiiri, kes ei ole kindlalt omavahel suguluses, peab paarituseks otsima hiiri välismaalt, kus nende sugupuu on dokumenteeritud mitme põlvkonna taha.