-----------------------------------
Projekt: Fliis!
Fliisi ei seostata tavaliselt merisigade aluspanuga, kuid süvenedes natukene selle plussidesse ja miinustesse, on arusaadav, miks üha rohkem meriseapidajaid just seda eelistab.
Kõigepealt põhitõed
Inglise keeles sõnaraamat ütleb: “Fleece: n. Any fabric with a soft deep pile.”
Mis tähendab: "Fliis: Suvaline kangas sügava pehme kattekihiga.“
Keskmise meriseapidaja jaoks, kes pole varem midagi fliisist kui aluspanust kuulnud, tundub selline kirjeldus hägusena. Vaja läheb sellist fliisi, mida ei oskaks villaga seostadagi ning mis koosneb 100% polüestrist (polyester). Fliise on eri liike, millest kõige soovitavam on osta polaarset (mõlemad pooled erinevad) või sellist fliisi, millel ei teki pestes ja kasutades pisikesi karvatupse pinnale.
Fliisi saab osta suhteliselt hea hinnaga peaaegu suvalisest poest; ainus pood, kus sa tõenäoliselt fliisi ei kohta, on loomapood.
Tõenäoliselt on suhteliselt soodne osta seda kangapoest meetriga ja siis lõikuda ise vastavateks tükkideks. Samas müüakse tihti fliistekke ja pleede ka tavalistes supermarketites ja väiksemates kodukauba poekestes. Kuna need fliistekid ja pleedid on väga erinevate suurustega, siis peaks kindlasti pakil olema mõõdud kirjas ning parimal juhul on isegi mõni tekk/pleed näidisena välja pandud.
Fliise on väga erinevates värvitoonides ja väga erinevate mustritega. Kui supermarketites võib värvi-/mustrivalik olla väiksem, siis kangapoodidest peaks leidma igaüks omale sobiva. Värvivalik ulatub eredatest pastelsete toonideni ja mustreid on suurtest uhketest lilledest kuni pealuude ja kalaluudeni. On ka pehmete õrnade ruutudega või täiesti mustrita fliise. Seega saab igaüks valida omale just tema koju sobiva värvi.
Kindlasti tekkis küsimus, et kas merisead eelistavad mõnda värvi teisele. See pidavat olema täiesti individuaalne. Mõnele meriseale meeldib suurte oranžide spiraalide ja kollaste mummudega fliis, teised eelistavad musta kalaluudega fliisi ja kolmandatele istub hoopis mahedates toonides beež fliis, millel on üksikud maasikad.
Fliis ei tule aluspanuna kallim kui saepuru, kuna erinevalt saepurust annab seda korduvalt kasutada. Sa ei pea mõne kuu jaoks kümneid fliistekke ostma. Samas on soovitav hankida omale 2-3 puurisuurust fliisikomplekti, et oleks neid mugav vahetada ja sul oleks aega eelmine fliis ära pesta. Eestis maksab fliistekk (u. 130cm x 180 cm - need erinevad suhteliselt palju) umbes 60-100 krooni, kallim ja kvaliteetsem fliistekk võib maksta ka kuni 250 krooni. Kangapoe hindadest mul kahjuks ülevaade puudub. Loomulikult on eri linnades ja eri poodides hinnad väga erinevad!
Reeglina peab fliis vastu kuid ning vahel ka aastaid. Paljud vahetavad oma fliiside komplekte välja umbes kahe aasta tagant. Loomulikult oleneb palju sellest, kuidas fliis ise säilib (erinevad fliisid ei pruugi nii vastupidavad olla).
Fliisi mitte kasutajate kõige suuremaks mureks on ohutus. Kas mu merisiga võib seda omale sisse süüa? Kas mu merisea tervis on ohus? Kas mu merisiga võib jääda fliisi sisse kinni? Kas merisiga võib üle kuumeneda, kui ta fliisi alla poeb?
Tuhanded meriseapidajad üle maailma ei ole fliisi regulaarselt aluspanuna kasutamises mingeid ohte märganud. Juhtumid, kus merisiga on fliisi lõime tõttu lämbunud või muid eluohtlike tervisekahjustusi saanud, on väga haruldased. Merisiga ei saa fliisi sisse kinni jääda, kui sealt just lahtisi niite või silmuseid meriseale kättesaadavas kohas välja ei ulatu. Selleks, et merisiga ei saaks pugeda fliisi alla või seda servast närida, tuleb panna fliisi servadele takistusi (majad, torud, pissikastid jms.), et meriseal ei tekiks sellist võimalust. Samuti võib fliisi klambrite, kahepoolse teibi või takjapaela abil puuri külge kinnitada.
Seega on fliisi kasutamise risk isegi madalam kui traditsionaalsete aluspanude kasutamisel. Näiteks saepuru võib nahka ja hingamisteid ärritada, Megazorb jms. võivad märjaks saades paisuda ja sisse söömisel tekitada kõhuhädasid ning lämbumist. Samas on arusaadav, et meriseapidajana tahad sa olla kindel, et see aluspanu tõesti on su merisigadele ohutu. Seega soovitatakse algul katsetada puuris fliisinurka - katad vaid osa puurist fliisiga ja vaatad, kuidas sead käituvad. Mõned põrsad lihtsalt ei ole fliisisõbralikud ja neile ei meeldi see materjal.
Fliis on käes
Sa oled nüüd oma uue fliisiga koju jõudnud, tahad kõik oma vanad aluspanud välja visata ja uue pehme fliisi kohe paika panna. Oota natuke! Enne fliisi mõõtmist ja lõikumist tuleks see paar korda läbi pesta. Selleks on kaks põhjust:
- Fliis peab niiskusega kohanema.
- Fliis saab kokku tõmbuda (mida ta hiljem eriti ei tee), enne kui sa ta millimeetri täpsusega ära mõõdad.
Selleks tuleks pesta fliisi vähemalt kaks korda tavalise pesuvahendiga, nõnda nagu sa seda ka edaspidi plaanid pesta. Ära kasuta loputusvahendeid ja riidepehmendajaid, kuna see takistab fliisil niiskuse läbi laskmist.
Inglise meriseapidaja ja kaua aegne fliisist aluspanu kasutaja ütleb: "Mina reeglina pesen ja kuivatan fliisi vähemalt kolm korda, enne kui seda aluspanuna kasutan. Sellega murtakse läbi veetõkkest, mis fliisil reeglina uuest peast on. Kui fliisi niiviisi mitu korda pesta, laseb see niiskuse endast läbi, selle asemel, et see oma pinnale jätta."
Fliis aluspanuna
Esimene küsimus, mis inimestel tavaliselt tekib, on see:
"Kas fliis imab uriini?"
Vastus on: Ei
"Miks siis soovitatakse fliisi aluspanuna kasutada, kui see ei ima uriini? Ilmselgelt on imavus aluspanu üks tähtsamaid omadusi!"
Vedelik vajub läbi fliisi alumisse aluspanusse, jättes fliisi pinna kuivaks.
Paljud leiavad, et fliis siiski ei lase piisavalt vedelikku läbi, kuid reeglina on see põhjustatud sellest, et nad on nii mõndagi valesti teinud:
- Nad ei pese fliisi enne kasutamist 2 - 4 korda läbi, et muuta fliisi veesõbralikumaks.
- Neil on liiga palju või liiga vähe fliisikihte.
- Neil on vilets alumine aluspanu, mis ei ima korralikult vedelikku.
- Nad kasutavad fliisi pesemisel pesuloputusvahendeid ja riidepehmendajaid.
Ideaalseks imavuseks peaks puuri asetama 1-2 kihti fliisi ja 1-2 kihti käterätte. Alumine aluspanu määrab fliisi imavusvõime ja töökindluse. On mitmeid erinevaid alumisi aluspanusid, mida võib fliisi all kasutada. Siin nad on koos oma plusside ja miinustega:
Ajalehed
Plussid - laialt saadaval, odav, kiire paigaldada.
Miinused - ei ima väga hästi, hakkab kiirelt haisema, vajab tihedamat vahetamist kui fliis ise, ei saa uuesti kasutada, võib märjaks saades laguneda ja fliisi külge kinni jääda.
Aluslinad (kutsikatele/voodihaigetele)
Plussid - laialt saadaval, kiire paigaldada, hea imavus.
Miinused - kallis, ei saa uuesti kasutada, sisse söömisel ohtlik.
Käterätikud
Plussid - laialt saadaval, mõistliku hinnaga, hea imavusega (olenevalt materjalist), korduvalt kasutatav.
Miinused - märjalt väga raske, võib haisema hakata.
Parimate tulemuste saavutamiseks soovitatakse neid kombineerida. Näiteks kõige alla aluslina või ajaleht ja peale käterätt.
Lõhnast rääkides võiks arvata, et selline aluspanu haiseb kõvasti, kuid see ei ole tõsi. Kasutades fliisi õigesti, koos alumise aluspanu ja eelpesuga, on halb lõhn minimaalne. Lõhna eemal hoidmisele aitab kaasa ka see, kui igapäevaselt fliisilt junnid eemaldada (nt. tolmuimejaga). Mõned fliisi kasutajad puhastavad merisea fliisi lausa kaks korda päevas, aga seda reeglina juhul, kui merisigu on üle 3 ja kui puur on merisea vajaduste jaoks liiga väike.
Õpetades merisea potil/pissinurgas käima kestab fliis palju kauem, eriti kui pissinurka regulaarselt puhastada (1-2 korda päevas). Sellegipoolest peaks puhastama puuri vähemalt korra nädalas, et puur oleks hügieeniline ning fliis puhas.
Fliisi nähtav puhtus (plekid jms.) sõltub kasutajast. See oleneb fliisi värvist ja mustrist, kui tihti fliisi pestakse, mitu merisiga sellel elab ja milline on merisigade tervis. Enamus plekke (sealhulgas aedvilja ja uriini plekid ) tulevad pestes välja. Kui merisiga saab liiga kaltsiumirikast toitu, võib ta eritada valget vedelikku, mis ei pruugi pesus välja tulla. Esimesed plekid võivad tekkida juba päev või paar pärast fliisi vahetust, kuid merisigu ennast need ei häiri. Plekid kuluvad enamasti juba mõne päevaga ära ning vahetamise ajaks ei pruugi sa neid konkreetseid plekke enam üleski leida.
Fliisi puhastamine
Fliisi puhastamine ja pesemine on kõige suurem töö fliisi aluspanuna kasutamise juures ning see on ka üks põhilisemaid põhjusi, miks fliisi kasutamisele käega lüüakse. Fliisi kasutamine nõuab omajagu tööd ja sellega kohanemine tahab harjumist.
Me kõik teame, et kuivatatud hein on merisea toidulaual tähtsamail kohal. Fliisi kasutades kipuvad aga heinakõrred tihti pugema fliisi sisse ja neid on sealt pärast raske välja noppida (samuti võib see fliisi kahjustada). On mõned viisid, kuidas seda vähendada või ära hoida:
- Kasuta heinaküna - see peaks hoidma enamuse heinast kenasti fliisist eemal, kui merisead just ei armasta heina omale külje alla tirida.
- Kasuta heinasõime - madalate servadega karbike/kastike/kausike, kuhu hein panna.
- Kasuta nii heinaküna kui heinasõime - heinaküna alla pannakse heinasõim ja kui merisiga tirib künast heina välja, siis kukub see sõime.
- Tekita eraldi heina söömise ala - näiteks eraldi korrus, kust hein ei jõua aluspanuni.
Ükskõik millist meetodit kasutada, ei suuda sa heina fliisist täielikult eemal hoida. Suurema osa võib küll maha raputada, kuid tõenäosus on, et pisikesed heinakõrred on fliisi sisse tunginud ja neid sealt nõnda lihtsalt kätte ei saa. Ka tolmuimejaga saab vaid osa heinast kätte. Seega soovitatakse kasutada sellist tsüklit: tolmuimeja - raputamine - harjamine - kloppimine.
Selline tsükkel võib küll eemaldada heina ja kaka, kuid tihti on fliisi peal veel hulk merisea karva. Kui see tsükkel ei suuda seda eemaldada, siis soovitatakse kasutada riidepuhastamise rulli.
See kõik valmistab fliisi ette pesuks. Kõige lihtsam on fliisi pesta pesumasinas. Pesemiseks võib kasutada tavalist pesuvahendit (kui see ei ole just väga tugeva lõhnaga), kindlasti ei tohiks aga kasutada loputusvahendeid ja riidepehmendajaid, kuna see vähendab fliisi efektiivsust. Soovitatav temperatuur fliisi pesuks on 30 - 60 kraadi. Kõrgema temperatuuri juures võib fliis kokku tõmbuda. Pesumasina võib toppida suhteliselt fliisi täis, kuid kui su fliis on eriti must, on soovitatav pesta korraga vähem.
Fliisis kahtlejate mureks on tihti see, et pesumasin võib fliisi pestes ummistuda. Kui fliis on korralikult enne pesemist puhastatud, ei saa seda juhtuda. Kui sul on tõsine mure oma pesumasina tervise pärast, siis võid pärast merisea fliisi pesemist lasta masinal ühe loputus-tsentrifuugimistsükli tühjalt teha, see peaks masina täielikult ära loputama.
Lisaks muretsetakse veel selle pärast, et võibolla jääb pesumasinasse merisea uriini lõhn, mis võib mõjutada muud pesu. Isegi ilma tühja loputus-tsentrifuugimistsüklita on tõenäosus selleks imeväike.
Fliisi võib ka käsitsi pesta. Selle juures on põhiliseks probleemiks märja fliisi kaal. Käsitsi pesemine on tõesti raske töö, kuid sellega harjub.
Fliisi tuleks kuivatada nagu tavalisi riideidki nööril. Kui vähegi võimalik on, siis tasuks teha seda väljas värske õhu käes - siis lõhnab fliis pärast värskelt ja mõnusalt. Kellel on pesukuivatusmasin, võib ka seal fliisi kuivatada, kuid sellisel juhul võib jääda fliisile õrn soe merisea lõhn juurde.
Mida väiksemal kuumusel fliisi pesta ja kuivatada, seda väiksem on tõenäosus, et see kokku tõmbub.
Reaktsioon fliisi kasutamisele
Merisigadele valdavalt meeldib fliis. See on mugav, pehme, suvel jahe ja talvel soe, huvitavalt värviline ja kuiv. Esimestel kordadel fliisi peale minnes võivad merisead rõõmust lausa keksida (autori kommentaar: "popcorned like there was no tomorrow"). Merisigade jaoks pole vahet, kas fliisil on mõned plekid või junnikesed, kuni neid liiga palju ei ole. Neile meeldib see, et nende jalad ei saa märjaks isegi pärast 5-7 päeva samal fliisil.
Külla tulevad inimesed võivad olla küll üllatunud seda ebatavalist aluspanu nähes, kuid reeglina kommenteerivad nad, et tore on näha merisigu elamas sellises luksuses.
Fliisi kasutamine aluspanuna on muutunud üha populaarsemaks. Küsitlustest, mis viidi läbi viies suuremas meriseafoorumis, on selgunud, et 269 vastanust 30% kasutab fliisi edukalt regulaarse aluspanuna.
Mis puutub sellesse, et merisead looduses ei ela fliisi peal, siis meie merisead on kodustatud merisead. Tõesti-tõesti Peruus elavad metsikud merisead ei ela fliisi peal, kuid samas ei ole need ka meie merisead!
-----------------------------------
Teksti allikas - CavieCages.com
Teksti tõlkisid ja täiendasid - Kissu ja Celion
Kogu eestikeelne tõlge kuulub Pisi.ee foorumile.